aktiivsust. b) (CAT) kompuutertomograafia-rajaneb röntgeni kiirtel, kolmemõõtmeline ja kihiti c) (PET) positronemissioonitomograafia-võimaldab uurida aju tegevust, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon • on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Esiteks on olemas kontsentratsiooni tee. Inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale-mantrale e pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või siis mandale-kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi kekspunkti. Tulemuseks inimese lõdvestumine. Teise tee puhul koondatakse meelte välisärritajatest vabastamiseks tähelepanu keha seisundile, aistingule. Siin üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist. 13. Hüpnoos • on teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikus sisendusele
teistele suunatud heatahtlikkust, kaastunnet ja rõõmu. Harjutus võib olla ka keskse keskendumisobjektita lihtsalt istumise ja sellega sarnanevate praktikate puhul oleme lihtsalt kogemuses avalduvale avatud, kohalolevad selles, mis meeles hetkest hetkesse esile kerkib. Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: 1. Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale ehk pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine. 2. Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile
MEDITATSIOON Mõningaid teadvuse seisundeid saab inimene ise esile kutsuda (1). Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma (1). Joonis 4. Mediteerimine Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: · Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale e pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii , et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine (1). · Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele