loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus - õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus. Loomuõiguslik õpetus - käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte reaalse ühiskonna asjaoludega. 1 Ka loengukonspektist näha, et eri tegelased on õigust defineerinud erinevalt
toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus- õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus- õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus. Loomuõiguslik õpetus- käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte reaalse ühiskonna asjaoludega. Ka loengukonspektist näha, et eri tegelased on õigust defineerinud erinevalt Spencer õigus on nagu öövaht, kes sekkub, kui midagi viltu
· inimesed ehk sotsiaalne ja kõige olulisem ressurss, · struktuur ehk organisatsiooni ja juhtimise selgroog, · eesmärgid ehk organisatsiooni sisuline mõte, · tehnoloogia ehk materiaalne (töövahendid, hooned) ja immateriaalne (teadmised, oskused) ressurss. Ka A. Siimon86 on seisukohal, et mõiste ,,organisatsioon" on ilmselgelt ülekoormatud, kuna ,,organisatsiooni on määratletud ühendusena, korrastusena, süsteemina, struktuurina, protsessina, funktsioonina, instrumendina jne." Need tõlgendused üksikuna võttes ei ole valed, kuid avavad organisatsiooni mõistet enamasti vaid mingist ühest vaatepunktist lähtudes. Seetõttu on vajalik organisatsiooni mõistet ning organisatsiooni ja juhtimise seoseid täpsemalt selgitada. Organisatsiooni fenomen seisnebki selles, et juhtimise kuubis (vt. joonis 1.4) esindab organisatsioon nii protsessuaalset kui strukturaalset mõõdet.
annaabi.ee 
