13) Ettemääramatuse printsiip: see, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav; 14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi; 15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda; 16) Vastasmõjude arvestamise printsiip: süsteeme, olekuid jms käsitledes tuleb silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele; 17) Põhjuslikkuse printsiip: asju, nähtusi, olukordi, protsesse jms käsitledes tuleb püüda selgeks teha, mis on põhjused ning millised on tagajärjed; 18) Sihtidest lähtumise printsiip: mis tahes tegevuse korral (informatsiooni hankimisest konkreetsete sammude astumiseni) tuleb alati lähtuda sellest,
Olin valmistunud mõlemaks ning esimene valik ei realiseerunud. Siinkohal saab antud näidet ka seostada ettemääramatuse printsiibiga, mille kohaselt pole täpselt ennustatav, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub. Kunagi ei saa olla kindel, mis elu toob. Termodünaamika teise printsiibi kohta saab väga hea näite tuua õppetööga. Antud põhimõtte järgi on korrastamatusel tendents iseenesest kasvada ning korrastatusel iseloomulik kahaneda. Olles üliõpilane, tean, et ennast mitte käsile võttes, kohe semestri algul, võib tulevik olla raskem. Lükates kodutöid ja kontrolltöödeks õppimisi viimasele minutile, loon ma endale väga suure probleemi, sest aina uued kontroll- ja kodutööd tulevad peale. See tähendabki, et soovides korda hoida või luua, peab pingutama ja seda mitte tehes, kasvab korralageduse hulk veelgi suuremaks. Vastasmõjude arvestamise printsiibi seostaksin suhetega
olla täpselt ennustatav; 14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi; 15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda; 16) Vastasmõjude arvestamise printsiip: süsteeme, olekuid jms käsitledes tuleb silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele; 17) Põhjuslikkuse printsiip: asju, nähtusi, olukordi, protsesse jms käsitledes tuleb püüda selgeks teha, mis on põhjused ning millised on tagajärjed; 18) Sihtidest lähtumise printsiip: mis tahes tegevuse korral (informatsiooni hankimisest konkreetsete
annaabi.ee 
