puhkeperioodist aktiivsesse elutsüklisse ning lõpeb idujuurte ja - lehtede moodustumisega. Nisuterad vajavad idanemiseks vähemalt 0..3 0C mullatemperatuuri ja 60...70% mullaniiskust. Põllutingimustes toimub nisul idanemine aeglasemalt mullas olevate soolade tõttu kui steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust. Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast. Idanemiseks normaalse mullaniiskuse korrasl ja temperatuuril 8..150C tärkab nisu 9..12 päeval. Tärkamine lõpeb idulehtede või esimese pärislehe mullapinnale ilmumisega ja noore taime moodustumisega. Võrsumine. Võrsumiseks nimetatakse võrsete moodustumist mullas asetsevaist kõrresõlmedest. Võrsumisel kujuneb puhmik, milles on mitu võrset. Tähtis ei ole üldine võrsumine, vaid produktiivvõrsumine. Talinisul on harilikult produktiivvõrseid 3...6. Võrsumine algab 50C juures ja 3. lehe ilmumise perioodil. Kõrsumine
lennukid Soome linnade pommitamist.Seepeale otsustas Soome parlament 25.jun 1941a. kuulutada NSVL sõja.Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka NSVL kuulunud Karjala alad.Kui punaarmee 1944a. pealetungile asus,pidid Soome väed nendelt aladelt taganema.19.sept. 1944 sõlmiti soome ja NSVL vahel vaherahu ning hiljem allkirjastati ka rahuleping.Soomlased pidid taas leppima,et talvesõjas kaotatud alad jäid NSVL,kuid ka sel korrasl säilitas Soome iseseisvuse PTK12 2MS põhjused: Poliitilised eeldused: Versailles´i süsteem osutus ebapüsivaks. Rahvaste liit ei tulnud oma ülesannetega toime e. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Lääneriikide lepitus poliiitika, Müncheni kokkuleppe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid hitlerile kindlust. Stalini plaanid nihutada oma riigi piire lääne poole.
ostusummana. Kui järelmaksuta müügihind on väiksem kui järelmaksuga müügihind on tegemist nn varjatud intressikokkuleppega. Näiteks, kui ostetakse televiisor mille järelmaksuta müügihind on 5000 krooni ja järelmaksuga müügihind 6000 krooni, siis järelmaksuga müügilepingu korral on tegemist krediidilepinguga. Lisaks eelpool nimetatule on krediidina käsitletav ka liising. Ennekõike on krediidiga tegemist kapitalirendi lepingu korrasl, kuna liisinguandja kohustused on suunatud asja ostmise finantseerimisele, mitte aga kasutusele andmisele. Kuna liising on käsitletav krediidilepinguna, siis muuhulgas kuuluvad antud lepingu suhtes kohaldamisele ka tarbijakrediidilepingu sätted. Tarbijakrediidilepingu olemus VÕS 22. peatükkis reguleeritud krediidilepingu alaliigiks on tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidilepinguks loetakse VÕS-i § 402 kohaselt lepinguid, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev
annaabi.ee 
