Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek. Ius nonscriptun vs ius scriptum, kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima. Korraga on alati kaasnenud sotsiaalse võimu situatsioon - inimesed on sotsiaalses suhted teatud allatutavuse suhtes.. (mõtle nt kursusevanem vms) Need kohad, kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima, on õigusallikas - koht, kust leiame õigust. Kirjalikult fikseeritud korrareeglid rääkisid tegelikult juba millestki sellisest, milles oldi enne kokku lepitud. Tavaõigus sanktsioneeriti. Ning sisult uue õiguse loomine. Normilooming on seotud veel ühe väga tähtsa asjaga: inimesi ühendasid veresidemed ja sellst ühendusest piisas arhailise õiguse situatsioonis. Uueks inimkoosluste organisatsiooni vormiks sai hiljem riik - inimkooslused vajasid ühe uue töötegijaid ehk riigitöötegijaid. Riigitöötegijate üks põhiline töö oli ka korrareeglite loomine
Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tugevalt propageerivad neid norme suur samm edasi. Religiooninormid ei erine
väikestes kohtades, kus lähiümbrusel, kommuunil, oli koolielus tähtis roll. Vanemad kaasati kooliellu ning õpilaste ühesugune asend koolis ja kommuunis pidi neile õpetama demokraatiat. Vabad koolid vastandusid avalikult riiklikele koolidele. Vabakoolidel ei olnud selget kasvatusfilosoofiat. Neid analüüsides saab rääkida sellest, mille vastu nad olid. Õpetaja jaoks oli lihtne mall, mille järgi sai eristada "pahad asjad" "headest asjadest". Teadus (teadmine), autoriteet ja korrareeglid - neist tuli hoiduda, sest pole olemas sellist teadmist (teadust), mida kõigile tingimata vaja on. Kuna laps õpib kogu ümbrusest, kus ta elab (elust enesest), siis tuli hoolt kanda õppimisümbruse eest, mitte aga õpetuse sisu ja viiside eest. Valikuvabadus, koostöö ja loovus - neid tuli järgida ja tunnistada. Iseloomulik oli, et lapsed valisid väga vähe akadeemilisi ehk teaduslikke aineid. Nii pole midagi imestada,
annaabi.ee 
