Iga uue seaduse vastuvõtmisel tuleb arvestada, et see ei läheks vastuollu kõrgema õigusaktiga, eelkõige põhiseadusega. Vastuolu korral tuleb muuta alamaid õigusakte. Määrus ehk õigustloov akt ehk üldakt on õigusakt, mille annab välja valitsus või volikogu erinevate juhtude reguleerimiseks. Lisaks võivad volikogu ja valitsus vastu võtta üksikakte, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit. Volikogu poolt vastu võetud üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks. 2.5. Valimised: valimissüsteemid, demokraatlikud valimised EV põhiseadus hääleõigusest. Paragrahv 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. Paragrahv 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Paragrahv 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on
Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks. Üksikaktiga reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit, näiteks eraldatakse valla reservfondist raha koolimaja katuse remondiks. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). 2.4 Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, mis tähendab, et rahvas osaleb valitsemises on esindajate saadikute kaudu. Samal ajal on säilinud ka otsese demokraatia elemente, mis võimaldab igaühel oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on
Keskkond Rahulik – madal komplekssus ja ennustamatus (reageerija) Muutlik – kõrge komplekssus, madal ennustamatus (kaitsja) Lokaalselt tormine – madal komplekssus, kõrge ennustamatus (uurija) Turbulentne – kõrge mõlemal skaalal (analüüsija) Väljakutsed struktuuri kujundamiseks Organisatsioon peab valima vertikaalse ja horisontaalse diferentseerumise ja integreerumise tasandid ja viisid Juhtimisprintsiip Juhtimisliin – ametlik kord korraldusteks, väljakutseteks, kaebusteks, delegeerimiseks Üks liin (Fayol) – igal alluval ainult üks ülemus ja tal ei tohi olla rohkem alluvaid, kui ta ise kontrollida suudab – käskude ühtsuse printsiip o Selgus, lihtsus, ülevaatlikkus o Puudused: Tipp on ülekoormatud koordineerimisega Horisontaalse koostöö probleem Ei suudetta kiirelt reageerida väliskeskkonna muutustele
annaabi.ee 
