*alternatiivne hüpoteesis on mitu tunnust, eraldatud sidesõnaga (kui üks tunnus on täidetud, saab rakendada). *kuhjuv hüpotees sisaldab mitut tunnust, kõik peavad koos esinema, et normi saaks rakendada. Normide liigitamine Täielikkuse aluse: täielikud õigusnormid või mittetäielikud ehk spetsialiseeritud. *täielikud kus on olemas mõlemad normid. *mittetäielikud kus üht või teist normi pole. (levinumad on viitavad normid) Liigitus ülesannete järgi *käitumisnormid *korraldusnormid *pädevusnormid *õiguslikud alused *menetlusnormid *õiguskaitse normid *legaaldefinitsioonid *reguleerimisala ja eesmärginormid *rakendussätted ja muutmissätted. (LK 56). Käitumisnormid reguleerivad meie käitumist (keelud, käsud ja load). Korraldusnormid organisatsiooni või organi töö sisu korraldatus. Pädevusnormid näitavad, milline riigi organ, mille jaoks on määratud. Õiguslikud alused - *karistusnormid näeb ette vastava teo eest karistuse. *sekkumisnorm
1. Palun kirjelda riigivastutuse põhiseaduslikku olemust. Ära piirdu üksnes normide ümberkopeerimisega Riigivastutuse nõue tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13, § 14 ning § 25. PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Üldine korraldus- ja menetlusõigus tuleneb PS §-st 14 ning väljendab ideed, et õige protseduur aitab saavutada õiget tulemust. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on küllaldase tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustepärane. Lisaks tuleneb PS § 14 esemelisest kaitsealast, et on õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivse õiguskaitse tingimus on, et menetluse tulemus vastaks asjaomase põhiõiguste kandja materiaalsetele õigustele. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane ja aus, st riigiga suheldes ei tohi üksikisikut üllatada ootamatult langetavate ebasoodsate otsustega.
menetluse loomist. Menetlused laias tähenduses on reeglite ja/või printsiipide süsteemid tulemuse saavutamiseks. Säärane lai menetluse mõiste hõlmab nii põhiõigusi korraldusele kui ka põhiõigusi menetlusele kitsamas tähenduses. Selles tähenduses on nii lepinguõiguse normid kui ka protsessinormid ühtviisi menetlused: esimesed määravad kindlaks, kuidas luua lepinguline kohustus; teised, kuidas luua kohtuotsus. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on piisava tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustega kooskõlas. PS-s sisaldub üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele §-s 14, mis sätestab, et põhiõiguste tagamine on kogu riigivõimu kohustus (vt lähemalt § 14 komm 3). Sotsiaalsed põhiõigused on õigused riigi vastu millelegi, mida üksikisik, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikutelt (füüsilistelt