Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu Facebook ja Google+, aga ka internetipõhine helistamine Skype’i kaudu. Nendest kolmest kõige rohkem kasutan ma Facebook’i, tõsi viimasel ajal üha harvemini, aga mitte pigem suhtlusvahendina, vaid see lihtsalt annab hea ülevaate, mida keegi sõprades parasjagu oma eluga korraldamas on. Küll aga on nutitelefon see, mis aitab mind ühenduses hoida nii kaugemate kui ka lähedaste sõpradega. Olgu selleks, siis mitmekümneminutilised telefonikõned või pidev sms’mine. Teiste inimeste erinevuste suhtes, olen enda arvates üsnagi tolerantne inimene. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Häirima hakkab see inimene siis, kui ta oma
Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda.
Teadlased on suhteliselt väike inimrühm ja valimiskampaanias tähelepanu alt ehk väljas, aga kuivõrd asi on seotud meie majanduse edendamisega, siis väärib ehk meeles pidamist. Mõni aeg tagasi esines Reformierakonna nimel Postimehes Rait Maruste ja kritiseeris valitsuse „Teadmistepõhise Eesti...“ arengukava: kuidagi ei suuda Eesti riik teadus- ja arendustegevuse (TA) finantseerimises jõuda 1%-ni SKT- st. Kusjuures võimu juures on ju pikka aega seda asja korraldamas olnud seesama Reformierakond, kelle hr. Maruste nüüd jälle häält tõstis. ( Võiks ju erakonna sees asjad ära klaarida). Päevalehes oli hiljuti jälle intervjuu Akadeemia uue presidendi Soomerega ja uudiseartikkel OECD järjekordse hindamisraporti teemal meie teaduse võõrandumise teemal majandusest (ajakirjanik Riin Aljas). Ma olen sellega seoses paar tekstikest meie ajakirjanduse „sõnavabaduse prügikorvi“ visanud, ehk tulevad minu erakondlikele mõttekaaslastele kasuks!
Palee on lihtne neljakandilise kujuga puitsammastega ehitis, mis on ehitatud umbes aastal 1200. Selle ümbrusest on leitud portselanijäänuseid, mis on aidanud ehitist dateerida. Lisaks sellele pärineb Hiina Tangi dünastia käskjala kirjeldus palee ümbrusest, mis klapib väljakaevatuga. Teadlased usuvad, et Tsingis-khaani haud peab olema sealsamas lähedal, sest vanad Hiina tekstid kirjeldavad, kuidas õukonna ametnikud käisid kohal, kuhu hiljem kerkis mausoleum, iga päev surnute rituaale korraldamas.6 Kokkuvõte Tsingis-khaan ühendas enda alla kõik mongolite hõimud ja rajas võimsa impeeriumi, mis oli pindalalt suurem kui NSVL. Siiani on see ajaloos teadaolevalt suurim impeerium, (mis hõlmas 22% 6[1] Levy 2008:81 [2] Tsingis-khaan 2001: http://forte.delfi.ee/news/teadus/jankid-leidsid-tsingis-khaani-haua.d? id=1925282 [3] Tsingis-khaan 2004: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/teadlased-leidsid-tsingis- khaani-haua.d?id=8761981 6-8
misel küsima kõigepealt elanike ja alles seejärel mitmetest meetmetest toetatud suurette- võtetelt, mis oma tegevusega Pärnu madalarhitektuuri hävitavad. Kui eramute (rannas asuvate puitvillade ja ka teiste majade) kasutusele võtu osas elanikkond otsest rahaliselt tuge ei oota, siis tänavate täitmisel ürituste ja meele- lahutusega nähakse Pärnu turismiklastril suurt rolli. Soovitakse heade ideede generee- rimist ja elluviimist; ei taheta, et Pärnu üritusi käiakse korraldamas Tallinnast või mujalt Eestist, kui kohapealne teadmus võiks olla küllaldane. Kindlasti peaks kohalike elanike arvates toetama ja arendama tänavakaubandust (kohalik käsitöö ja värsked aiasaadused), mitte pingsalt nõudeid järgima ja iga müügilauakese eest kõrget tasu küsima. Pärnu parke tahetakse enam kasutusele võtta just üksikisikute müügilettide lubamisega. Näiteks kirjeldas üks vastaja (Anne, 65), kuidas nõukogude ajal eraisik korjas oma
Hirmul ähvardava õnnetuse ees ja tundes ennast kõigist mahajäetuna, puhkes kuninganna ägedalt nutma. 184 «Kas ma ei saaks Teie Majesteeti millegagi abistada?» lausus korraga hääl täis mahedust ja kaastunnet. Kuninganna pöördus silmapilk ümber, sest võimatu oli selles hääletoonis eksida: see oli sõbra hääl. Ja tõesti, ühel kuninganna ruumidesse viival uksel seisis kaunis proua Bonacieux. Hetkel, kui kuningas sisse astus, oli ta parajasti kõrvalruumis kleite ja pesu korraldamas. Ta ei saanud enam lahkuda ja oli kõike pealt kuulanud. Kuninganna karjatas läbilõikavalt, sest oma meele-härmis ei tundnud ta ära noort naist, keda La Porte talle oli soovitanud. «Ärge kartke midagi, madame,» sõnas noor naine käsi risti pannes ja ka ise kuninganna ahastuse pärast nuttes. «Olen Teie Majesteedile ihust ja hingest ustav ja nii kaugel kui ma teist seisangi, nii madalast seisusest kui ma ka olen, arvan, et tean abinõu, kuidas Teie Majesteeti hädast välja aidata.»
annaabi.ee 
