igasugu haruldasi jutte kuulda niihästi junkrutel kui ka sulastel. Olenemata sellest, millise sündmuse puhul oli ühine sööming- jooming korraldatud, kehtis alati põhimõte, mis seadis peremehe kõige esimeseks ja tähtsaimaks kohustuseks külaliste seisukohase kostitamise, see külalislahkuse seadus oli vankumatu. Külaliste võõrustamist tuli võtta väga tõsiselt, sest peo õnnestumisest olenes ühiskondlik arvamus korraldajast. Feodaalühiskonnas valitsenud arusaamade järgi polnud midagi hinnatavamat peremehe heldekäelisusest- varandust ei tulnud mitte koguda, vaid kulutada. (1) 4.1 Toidu valmistamise võtted Keskajal oli luksuseks toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja kallerdamine. Liha või kala kallerdises oli esindussöök. Toitude värvimisega taotleti nii üllatusefekti kui ka soodsat mõju organismile.
Vaatlustega kaasnevad ka teatavad vaatlusvead, mille suurus oleneb paljuski sellest, kuivõrd jälgitakse vaatluse teaduslikkuse tagamise nõudeid. Osa vaatlusvigu on 17 metodoloogilise iseloomuga (näiteks väljavõttelisel vaatlusel tehtavad esindus- ehk representatiivsusvead, mida ei saa täielikult vältida, kuid mida saab kaunis täpselt mõõta) Oluline on pöörata tähelepanu mitmesugustele registreerimis- ehk kirjeldusvigadele, mille väljendamine oleneb paljuski vaatluse korraldajast või teostajast. Registreerimisvead võivad olla nii tahtlikud kui ka mittetahtlikud. Mittetahtlikest võib osa olla juhusliku iseloomuga, enamik neist kattuvad omavahel ning nende mõju vaatluse tulemusele osutub üldreeglina tühiseks. Palju ohtlikumad on süstemaatilised registreerimisvead, mille puhul vead kuhjuvad ühes suunas ning vaatluse lõpptulemused võivad oluliselt moonduda. Tihti on seesugused süstemaatilised registreerimisvead psühholoogilise iseloomuga, nt. kalduvad vanemad
eriti huvitavad (nt mida oled käsiteldava teema kohta enne lugenud või kuulnud, millised koduülesanded esitatud loetelust sulle kõige rohkem meeldivad/ei meeldi, reasta õppeained meeldivuse alusel, mis ained on sulle kõige kergemad/raskemad). Küsitlusega saab andmeid ka õpilase enesehinnangu kohta (ibid). Teine meetodite rühm on testid ja ankeedid. Koolis on nende korraldaja psühholoog, ka sotsiaalpedagoog. Testi vooruseks on objektiivsus, tulemuste hindamine ei olene testi korraldajast; lühikese ajaga saab kogu klassi kohta üsnagi täpseid andmeid. Testidel on suur väärtus varjatud annete tuvastamisel. Õpetajale võib olla üllatuseks mõne säärase õpilase head tulemused , kellelt ta seni mingeid suuri võimeid polnud osanud loota. Ja vastupidi õpilane, keda tema on pidanud eriti võimekaks, osutus testide andmeil kekspäraseks; oletada võib, et see õpilane on eriti töökas. Enim kasutatavad testid on intelligentsus- ja loovustestid, peale selle kasutavad
annaabi.ee 
