Lisaks: 1) lihtnorm 2) liitnorm Ius scriptum / ius non scriptum Ius distributiva / ius commutativa I, II või III samba õigus (Laffranque) Formaalne või mitteformaalne sanktsioon Tavaõigus, kanooniline, positiivne, pretsedendiõigus, leping, õigusteadlaste arvamused, väärtused, õiguse üldpõhimõtted Millises suures õigussüsteemis võiks toimuda antud tsiviilasja arutamine? Ratio decidenti / orbiter ... Imperatiivne või heteronoomne kohustus Moraalinormid Korporatiivnormid Õigusnormid Tavanormid Kanoonilised normid Õigusallikas Aarnio lk 172-175 (kuni 194 võik ka lugeda) õigusaktide prima facie kohustuslikkus Tugevalt kohustav õigusallikas Nõrgalt kohustav õa Lubatud õa On seadusega vastuolus, on seadus õigusjõult ülimuslik On vastuolus seadusega, võib VV selle kehtetuks tunnistada On vastuolus seadusega, võib asjaomane volikogu aktus contrarius selle kehtetuks tunnistada määrusega/otsusega? H-D / H-S / H-D-S / Kehtestada AC linnas alates 1
juriidiline kohustus normi- ja printsiibikohaselt käituda; 3) Normatiiv-kommunikatiivsuse tunnus – õigus on ühiskonnas toimiv ja tunnustatud süsteem, mis hõlmab kogu inimkäitumise olulise osa; 4) Legitiimsuse tunnus – kehtiv positiivne õigus luuakse riigi tahteakti tulemusena pädevate institutsioonidde poolt ja selleks ettenähtud korras. Kehtivaks õiguseks muutuvad ka riigi õiguskorra poolt garanteeritud tava- moraali ja korporatiivnormid.; 5) Preskriptiivsuse tunnus – õigus on täitmiseks; 6) Üldkohustuslikkuse tunnus – kogu riigi jurisdiktsiooni alal garanteeritakse kehtiv positiivne õigus. 7) Väärtustunnus – õigust hinnatakse õiguse idee lähtealuselt. Käsuteooria – õigust käsitletakse kui suverääni ehk poliitilise võimu käske, mille eiramisega kaasnevad sanktsioonid. Positiivne õigus – antud ajal antud riigis kehtiv õigus
Sotsiaalsed normid reguleerivad ühiskonnaliikmete käitumist. Tavaliselt rääkides normidest on levinud arusaam, et on olemas õigusnormid ja sotsiaalsed normid, kuid säärane seisukoht on läbinisti vale. Absoluutselt kõik normid ka õigusnormid on oma olemuselt sotsiaalsed normid, käitumist reguleeritakse ühiskonnas ja seega on kõik normid sotsiaalsed. Sotsiaalsed normid jagunevad: 1. Õigusnormid. 2. Õigusvälised normid. Milleks on näiteks moraalinormid, tavanormid, korporatiivnormid, eetikanormid, esteetikanormid, religioossed normid etc. Õigusväliste normide ammendavat loetelu ei ole olemas ning praegu on kirjanduses valdavalt levinud seisukoht, et kõige olulisemateks õigusvälisteks normideks on tava-, moraali- ja korporatsiooni normid (loomulikult on ka see seisukoht vaieldav). Äärmiselt vana on küsimus millised normid on kõige olulisemad. Ehk kas kõik sotsiaalsed normid on kohustuslikud või ei ole nad seda mitte
annaabi.ee 
