"Emajõgi "-kevad 1938 "Tartu" sügis 1938-kevad 1939 · "Kivisild " sügis 1939-suvi 1941 "Must raamat "-sügis 1941-kevad 1944 "Keeristuli"-august 1944-28.september 1944+ epilog 20 aastat hiljem Tartu-romaanid kujutavad üliõpilaselu mitmekesisust. Joovastavad seltskonnaõhtud, üksildaste sammude kaja Vallikraavi tänaval, romantilised päikesetõusud, korporantide tülid, paadimatkad Emajõel, intellektuaalsete vestluste terav põnevus ,aga ka noorte hinged üksindus teevad tartu-romaanid võluvaks. Tartu-romaanides leidub modernistlikke ja postmodernistlikke vormivõtteid.
õigupoolest korporandid. Rongkäiguga liiguti varem Toomemäele akadeemiliste isikute kujudel päid sampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi laulma. Kätest hoides ja "Makaroone" lauldes liiguti vastu hommikut Toomelt Supilinna ja Tähtverre. Öösel olid korporatsioonide uksed avatud külalistele ja varahommikul mindi õllekorve kandes laevaga Emajõele sõitma. Tänapäevane kombestik on vähe muutunud: lauldes liigub korporantide rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna ülikooli peahoone kuue samba ette, kus neid tervitab rektor. Sealt minnakse edasi Toomemäele. Kujude päid on juba südapäeval pesemas käidud ja kõnesid peetud. Korporatsoonides on uksed avatud mitteliikmeile, kuid sisenejalt nõutakse lipsuga ülikonda. Erinevalt saja aasta tagusest ajast on aga seltskond kirevam ja palju enam on näha naiskorporante.
sest kõik liigub ja muutub. Pole mingeid kindlaid reegleid, mis elu korrastaks. Võimalik ja võimatu liiguvad koos. Tartu-romaanid löövad segi selged piirid kirjandusteose ja autori vahel: autor on ühtlasi tegelane ning tegelased võivad tulla autoriga juttu ajama. Tartu-romaanid kujutavad üliõpilaselu mitmekesisust: joovastavad seltskonnaõhtud, üksildaste sammude kaja Vallikraavi tänaval, romantilised päikesetõusud, korporantide tülid, paadimatkad Emajõel, intellektuaalsete vestluste terav põnevus, noorte hingede üksindus. Tartu-romaanides leidub modernistlikke ja postmodernistlikke vormivõtteid. LUULE: Esimesed värsid trükiti 1929. Esimestes kogudes kujunes välja isikupärane luulesüsteem, mis lähtus kodumaastiku psühholoogiliselt pingestatud, sümboolsust taotlevast, kuid detailitruust kirjeldusest, millele lisandus mõtisklev-filosoofiline alge
annaabi.ee 
