o Tänavalõigu pikkus o Kanjoni sügavus o Heitkogus ajaõhikus tänavalõigult kanjonis o Tuule suund · Osakesed sadenevad inertsi tõttu välja õhuvoolu järsul ümbersuunamisel. See toimub mitmes järjest väheneva lõikediameetriga etapis o Kaskaadimpaktor · Osakesed kasvatatakse isobutanooliaurus läbimõõduni vähemalt 300 nm ja nende arv mõõdetakse optilise üheosakeseloendiga. o Kondensatsiooniosakeste loendi (CPC) · Koroonalahendusega laetud osakesed sadestatakse suuruse järgi elektriväljas elektroodidele sadestades lõplik detekteerimine toimub äraantavatest laengutest moodustuva elektri voolu kaudu. o Elektriline aerosooli spektromeeter (EAS) · Mida nimetatakse mõõteseadme lõikediameetriks? o Aerodünaamiline diameeter, millest suurematest osakestest 50% sadestatakse seadmes · Millel põhinevat mõõteriista kasutatakse standartselt Eesti õhukvaliteedi seirejaamades PM10 ja PM2
Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne elektromotoorjõud, kasvab lahendus kiiresti ülivõimsaks kustuvaks lahenduseks - tulemuseks on elektrisüsteemi häving või tulekahju. Staatiliste laengutega on lihtsam, need neutraliseeruvad lahenduse käigus. Sellegipoolest on tugev sädelahendus ("väike välk") kaunis ohtlik ja tema vältimiseks kasutatakse teravatipulisi koroneerivaid elektroode, asendades lühiajalise välgu pideva, kuid nõrga koroonalahendusega. Miks välk pole sirge? Sellepärast, et gaasimolekulide lagunemine välja toimel on statistilist laadi protsess. Kui molekulid laguneksid kogu väljas korraga, tekiks sädeme asemel küllalt rahulik vool. Tegelikult tekib väljatugevuse lähenemisel kriitilisele läbilöögitugevusele kogu välja ulatuses väikesemõõdulisi kustuvaid lahendusi, nn striimereid. Selline striimer on mõne sentimeetri pikkune kaskaadlahendus, mis kustub iseenesest potentsiaali ühtlustumise tagajärjel
Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne elektromotoorjõud, kasvab lahendus kiiresti ülivõimsaks kustuvaks lahenduseks - tulemuseks on elektrisüsteemi häving või tulekahju. Staatiliste laengutega on lihtsam, need neutraliseeruvad lahenduse käigus. Sellegipoolest on tugev sädelahendus ("väike välk") kaunis ohtlik ja tema vältimiseks kasutatakse teravatipulisi koroneerivaid elektroode, asendades lühiajalise välgu pideva, kuid nõrga koroonalahendusega. Miks välk pole sirge? Sellepärast, et gaasimolekulide lagunemine välja toimel on statistilist laadi protsess. Kui molekulid laguneksid kogu väljas korraga, tekiks sädeme asemel küllalt rahulik vool. Tegelikult tekib väljatugevuse lähenemisel kriitilisele läbilöögitugevusele kogu välja ulatuses väikesemõõdulisi kustuvaid lahendusi, nn striimereid. Selline striimer on mõne sentimeetri pikkune kaskaadlahendus, mis kustub iseenesest potentsiaali ühtlustumise tagajärjel
annaabi.ee 
