meediaväljaannetest ilmusid esimesed uudised uuest tapvast viirusest, Postimehes 18. jaanuaril: „SARSilaadne uus tappev viirus levib Hiinast teistesse riikidesse“ [9] ja Äripäevas 19. jaanuaril: „Hiina uus viirushaigus ähvardab levida“ [10]. Esimesed uudised on väga üldsõnalised ja sisaldavad palju tinglikus kõneviisis väiteid, kuna täpset infot on vähe saadaval. Iga päevaga aga suureneb info hulk. Näiteks CNN uudiste ajaloos on hetkel juba ligi 600 uudist koronaviiruse teemal. Esimene uudis CNN uudisteportaalis on juba 6. jaanuaril: “A mysterious virus is making China (and the rest of Asia) nervous. It's not SARS, so what is it?“ (Salapärane viirus muudab Hiinat (ja ülejäänud Aasiat) murelikuks) [11]. Seega võttis selle väga olulise info saabumine Eestisse vähemalt kaks päeva aega. Huvitav on Hiina meediaväljaannete reageerimine viirusepuhangule. „Valitsuse esialgne
Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi raskekujuline kahjustus, mida iseloomustab dehüdratsioon, atsidoos ja hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja sokk. · Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks piisav, sest haigus esineb enzootiana. Diagnoos on täiuslik, kui tehakse kindlaks viirus. · Rootsis on avastatud veiste koronaviiruse antikehi lammastel. · Kliiniliselt terved lehmad on viiruskandjad ja potentsiaalsed nakkusallikad vasikatele. · 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes, eriti talvel. · Sagedamini haigestuvad kuni kolme kuused vasikad. · Koronaviroosile iseloomulik kõhulahtisus vältab 4-5 päeva. · Kui viirus tabandab respiratoortrakti epiteelkude, tekib riniit ja hiljem lisanduvad teised hingamiselundite kahjustused.
taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi raskekujuline kahjustus, mida iseloomustab dehüdratsioon, atsidoos ja hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja šokk. Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks piisav, sest haigus esineb enzootiana. Diagnoos on täiuslik, kui tehakse kindlaks viirus. Rootsis on avastatud veiste koronaviiruse antikehi lammastel. Kliiniliselt terved lehmad on viiruskandjad ja potentsiaalsed nakkusallikad vasikatele. 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes, eriti talvel. Sageli esineb koronaviirus segainfektsioonides, põhjustades rasket haigestumist. Viirus nakatab nii piima kui ka lihaveiseid. Sagedamini haigestuvad kuni kolme kuused vasikad. Koronaviroosile iseloomulik kõhulahtisus vältab 4-5 päeva. Kui viirus
annaabi.ee 
