võipätakas. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; 50 sõnajalgtaimeliiki 4 paljasseemnetaimeliiki 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda; · Naturaliseerunud liike on 82; · Tulnukliike ja kultuurpäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliserunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki. Kust taimed Eestisse tulid pärast jääaega? Horoloogia ehk koroloogia ehk arealoogia teadus, mis uurib liikide levikut. Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi. Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35% taksoneist), mis kasvavad siin areaalipiiril. Kõige rohkem liike on Eestis oma põhja- või kirdepiiril. LOOMAD I SELGROOGTUD Loomad on päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega.
Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia · Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone · Areaal võib olla terviklik (lausareaal) või disjunktne (katkestunud) koosneb mitmest osaareaalist · Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi · Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35%), mis kasvavad siin areaalipiiril Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik levikuatlas
umbrohi) Invasiivsed liigid – inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist – kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone Areaal võib olla terviklik (lausareaal) või disjunktne (katkestunud) – koosneb mitmest osaareaalist Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35%), mis kasvavad siin areaalipiiril Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik – levikuatlas
annaabi.ee 
