Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel erineval viisil Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluu ümber Sõdurid, Kütid ja töömehed kandsid tavaliselt sääremarjani ulatuvaid saapaid Mõnedel saabastel olid paelad, teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid Ilu ja hügieen: Valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis oli tervisele väga ohtlik Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatuimaid oli kannikeselõhn Näole kanti õhtuti jahumaske mis hommikul piimaga maha pesti Mõlema soo esindajad puhastasid usinasti hambaid ning nühkisid end pärast vanni üle erilise kraaprauaga, mis eemaldas surnud naharakud ja parandas vereringet
Üleriided olid tumedatoonilised- roostekarva või mullatoonides pruunid JALATSID Siseruumides käisid paljajalu kõik, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad. Nii mehed kui naised kandsid sandaale (osadel neist olid ninad ülespoole pööratud), mida sai jala külge kinnitada mitmel eri viisil. Sidumisrihmad võisid olla kaunistatud metalli ja tikanditega. Sõdurid, kütid ja töömehed kandsid sääremarjani ulatuvaid saapaid. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid Valmistati tavaliselt papüürusest, kitsenahast, palmi kiududest jne. EHTED Ehteid kanti Egiptuses rikkalikult. Neid kandsid nii naised kui mehed. Ehete kandmine näitas jõukust Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, jalavõrud, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu. Hinnalisest materjalist ja ülipeene töötlusega metallist peavõrud ning diadeemid. Amuletina kanti paela või keti otsas rinnaplaati püha sõnnikumardikate kujutisega. Ehteid kandsid kõik ühiskonna
nöörkandiga ääristatud ehisnahast või purpurivärvilisest nahast, pealsed kinnitusid talla külge punutud nahkpaelte küljes olevate pannaldega. Sõdurid, kütid ja töömehed kandsid tavaliselt sääremarjani ulatuvaid saapaid. Mõnedel saabastel olid paelad, 15 teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid. Ehted: Kreeklased nagu tesiedki rahvad näitasid ehete kandmisega oma jõukust. Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu, mille valmistamisel tarvitati lisaks metallile ka poolvääriskive: kaltsedoni, karneooli, ametüsti, roosat, rohelist ja halli kvartsi, mäekristalli, lasuriiti, türkiisi, granaati ja kristalset kaltsiiti. Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi
nöörkandiga ääristatud ehisnahast või purpurivärvilisest nahast, pealsed kinnitusid talla külge punutud nahkpaelte küljes olevate pannaldega. Sõdurid, kütid ja töömehed kandsid tavaliselt sääremarjani ulatuvaid saapaid. Mõnedel saabastel olid paelad, 15 teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid. Ehted: Kreeklased nagu tesiedki rahvad näitasid ehete kandmisega oma jõukust. Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu, mille valmistamisel tarvitati lisaks metallile ka poolvääriskive: kaltsedoni, karneooli, ametüsti, roosat, rohelist ja halli kvartsi, mäekristalli, lasuriiti, türkiisi, granaati ja kristalset kaltsiiti. Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi
annaabi.ee 
