Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Seda teed ei fermenteerita. Kõrgelt hinnatud, sest omab enim antioksüdantseid omadusi. Delikaatse, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. Väga värskendav! Valget teed võib nimetada rohelise tee alaliigiks, see on teepõõsa kõige tipmistest, veel avanemata lehepungadest valmistatud tee. Valget teed korjatakse eranditult käsitsi ning vaid mõnel päeval aastas, varakevadel. Piiratud korjeaeg ja kõrged kvaliteedinõuded on ka kõrge hinna põhjused.Valge tee maitset kirjeldatakse maheda, kergelt magusana, ilma "rohuse" alatoonita, mida vahel rohelise teega seostatakse. Esmamulje võib tunduda isegi lausa maitsetu, ent varsti hakkate tajuma pehmet, hellitavat maitset oma suus, eriti sügavamal, suisa kurgus. Järelmaitse on mõru-magus. Hiinas nimetatakse seda järelmaitset hammaste vahele talletatud aroomiks. Valge tee tõmmise värv on kristalne, suhteliselt kahvatu tooniga
Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Seda teed ei fermenteerita. Kõrgelt hinnatud, sest omab enim antioksüdantseid omadusi. Delikaatse, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. Väga värskendav! Valget teed võib nimetada rohelise tee alaliigiks, see on teepõõsa kõige tipmistest, veel avanemata lehepungadest valmistatud tee. Valget teed korjatakse eranditult käsitsi ning vaid mõnel päeval aastas, varakevadel. Piiratud korjeaeg ja kõrged kvaliteedinõuded on ka kõrge hinna põhjused.Valge tee maitset kirjeldatakse maheda, kergelt magusana, ilma "rohuse" alatoonita, mida vahel rohelise teega seostatakse. Esmamulje võib tunduda isegi lausa maitsetu, ent varsti hakkate tajuma pehmet, hellitavat maitset oma suus, eriti sügavamal, suisa kurgus. Järelmaitse on mõru-magus. Hiinas nimetatakse seda järelmaitset hammaste vahele talletatud aroomiks. Valge tee tõmmise värv on kristalne, suhteliselt kahvatu tooniga. Ka
õitsevad haralise ploomipuu (alõtša) seemikud Märkused Puu keskmise kasvuga, laiuva võraga, väga hea saagikusega. Pärit Valgevenest ’Eksperimentalfältets’ VILI keskmine KUJU piklikmunajas aheneva tipuga VÄRVUS mustjas-sinine MAITSE hapukasmagus kuni magus KORJEAEG augusti III dekaad ... septembri I dekaad SAAGIKUS keskmine kuni suur VÕRA ümarovaalne TOLMUANDJAD . + väga magusad viljad - luuseemne ots terav ’Pissardii’ Prunus divaricata Saabus Prantsusmaale 1880.a. saadetuna Pärsia shahhi aedniku M.Pissard´i poolt. Tema lehed on avanedes punased, hiljem värvuvad tumepurpurseks, aga nad ei värvu sügiseks roheliseks.
Üle 30° C kuivatab nektari. 20 - 25° C juures eritavad soodsalt nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid ja teised), aga ka 6 - 10° C. (Nõmmisto, 2009). Teiseks on õhuniiskus. Sobivaim on 60 - 80%. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. (Nõmmisto, 2009). Samuti on väga tähtis ka mullaniiskus taimede jaoks, sest põua ajal ei ole nektarieritus kõige suurem. Kuna aktiivne korjeaeg on juulikuus, siis korraliku saagi saamiseks, on peale paraja soojakraadi vaja veel parajat niiskust. Uurisin erinevaid hooaegasid 2007 2011 aastani ja võrdlesin nende meesaagikust. Tulemusena oli meerikkam suvi 2011. aastal. Meesaagikuste erinevused 5 aasta jooksul on toodud välja tabelis (Tabel 1). Erinevused tulenesid suvekuude niiskuse ja õhutemeratuuride erinevusest (Lisa 1). Tabel 1. Meesaagikus 5 aasta jooksul 6
annaabi.ee 
