erihariduse ja temast kujunes meie esimene tähelepandav some-ugri keelte ning eesti murrete uurija, kes oma töös rakendas võrdlev-ajaloolist meetodit (Mälk, 1963, lk 176-178) Läbielatud raskused ja kestev ülepingutus murdsid enneaegselt Veske tervise ja ta suri südamerabandusse 16. mail 1890 Kaasanis. Tema põrm toodi kodumaale ja maeti Tartu ülikooli 4 kalmistule. 1899. aastal püstitati Veske hauale mälestusmärk, mis valmis korjandustest saadud summade abil. (Sõgel, 1966, lk 308-316) Joonis 1. (M. Veske üliõpilasena Leipzigis, s.a) Kokkuvõte Käesolev referaat on koostatud Eesti kirjamehest, Mihkel Veskest. Teemakäsitlus hõlmab kirjamehe töid ja saavutusi lühikese elu jooksul. Palju tema tegemisi jäi teatud põhjustel Eesti piiridest väljapoole, kuid oluline roll on Mihkel Veskel Eesti kultuuris siiski. Pärast C. R. Jakobsoni surma tõusis ta rahvusliku liikumise juhtivaks tegelaseks.
maksta trahvi. Enne Esimest maailmasõda tegutseb Eestimaal juba 142 tuletõrjeorganisatsiooni. 1914. a. on Vene Keiserliku Tuletõrjeliidu liikmeteks ligi sada Eesti tuletõrjeseltsi. 1936. a. oli Eesti Vabariigis 602 vabatahtlikku tuletõrjet, mis pärast valdade reformi vähenes 281-le. 1939. a. oli igas linnas ja vallas ainult üks vabatahtlik tuletõrjeühing. Vabatahtlik tuletõrje pidas end üleval liikmemaksudest, korjandustest ja annetustest. Tallinnas ja Tartus, hiljem ka Narvas ja Pärnus olid palgalised tuletõrje lendsalgad. Linna lendsalga ülema ja vabatahtliku tuletõrje peamehe vahekora määras kindlaks linnavalitsus tuletõrje üldjuhi ametisse seadmisega. Vabatahtliku tuletõrje liikmeteks oli nii eestlasi kui ka muulasi kõigist rahvakihtidest. Igas kohalikus tuletõrjes valitses vabatahtlikkuse vaim. Tegutseti Jumala auks ja ligimese kaitseks oma parema äratundmise järgi. Raskused tekkisid
teadlasi. BHF-i tegevuskavasse kuulus peamiselt põgenike juriidilise olukorra ja julgeoleku eest võitlemine, põgenemise põhjuste selgitamine jne. Peamine tegevusväli oli Saksamaal ja Austrias asuvate Balti põgenike abistamine riiete ja toiduainetega, aga ka kooliraamatute ja kirjandusega varustamine. Ka saadeti pakke Siberi orjalaagrisse. Selles osas on abi antud sadade tuhandete kroonide väärtuses. Sissetulekuid saadi mitmesugustelt abistamisorganisatsioonidelt ja korjandustest. BHF töötas koos Punase Risti, UNRRA, IRO, UNESCO ja teistega. BHF-i tegevusalasse on kuulunud ka kirjandustegevus. See algas 1945. a detsembris ajakirjaga "The Baltic Review", millest 1949. a ilmus kokku 14 numbrit. 1947. a startis BHF stentsileeritud bülletääniga " Newsletter from Behind the Iron Curtain", mis hakkas ilmuma koostöös Eesti Rahvusfondiga. 1946. a asutas BHF kirjastuse Eesti Raamat, mis andis välja õpperaamatuid,
annaabi.ee 
