Need kuhjatakse kokku prügimägedesse, juhul kui neid taaskasutusse ei võeta. Selletõttu on prügimägedes pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid gaase, mis omakorda mõjub inimeste tervisele halvasti. Seega tuleks muuta oma suhtumist jäätmete sorteerimise osas. Tähelepanelik sorteerimine ning prügimägede ülekuhjumise vältimine vähendaks ka seda probleemi. Positiivne aspekt on see, et Eestis on loodud projekt nimega,,Teeme ära", mis kujutab endast koristustalguid ja sellesse on kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Selle tulemusena väheneb prügi hulk ning keskkonna üldine vaade. Teiseks tõsiseks probleemiks on põlevkivi kaevandamine. Selle tõttu on muutunud suur osa maast kasutuskõlbmatuks ning see mõjub laastavalt põllumajandusele.Ka põhjavesi kaotab oma kvaliteeti ning alaneb kaevandamise tõttu. Lisaks paiskub õhku tööde käigus tekkiv tolm ja gaasid
seepärast ei tasugi alati valida kõige kalleimaid asju. Kõik ei pea põhinema just rahal ning seda on tõestanud ka üle-eestiline koristusaktsioon „Teeme ära!“, mis toimub iga aasta kevadel, kus inimesed kogunevad enda kodust võetud rehade ja prügikottidega, mõni tuleb isikliku autoga appi raskemaid kotte ja esemeid transportima ning koristavad kõik koos oma kodukoha ümbruse prügist ja muust sodist puhtaks. „Teeme ära!“ eeskujul on toimunud koristustalguid ka mujal maailmas. Alati ei pea ka raha taotlema mõne konkursi kaudu. Kui aktiivsemaid inimesi on rohkem kui üks, näiteks mõni ühing, liit või kogukond, siis võib raha koguda ka ise, korraldades tuluõhtuid, müüa laatadel isetehtud või vanu korralikke asju, mida ise enam ei kasutata. Ka ise kogutud rahaga saab midagi ära teha. Mõned kogukonnad või ühingud annetavad selle raha mõnele lastehaiglale, liikumispuuetega inimestele, looma varjupaikadele vms
gaase, mis omakorda mõjuvad inimese tervisele halvasti. Seda probleemi aitaks lahendada tähelepanelik sorteerimine. On näha, et jäätme probleemiga proovitakse tegeleda. Näiteks on meie poodidesse ilmunud ise lagunevad prügikotid, paberkotid ja riidest poekotid. Eesti liigub järjest rohkem selle poole, et suurendada inimeste keskkonnateadlikkust ja proovib kaasata rahvast keskkonnasõbraliku eluviisi peale. Selleks on Eestis loodud projekt nimega ,,Teeme ära'' mille raames korraldatakse koristustalguid. Sellesse projekti on kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Esmakordselt sellel aastal viidi ,,Teema ära'' projekt uuele tasemele, korraldati ,,Teeme Ära Maailmakoristus'' päev. Teeme ära projekti juhiti Eestist ning osalesid riigid üle kogu maailma üheaegselt, igas riigis oli Eestis pärit projektijuht kes asja juhtis ja läbi viis. Kokku osales projektis umbes 150 riiki. Tulles tagasi probleemide juurde siis suureks murekohaks Eestil on veel ka põlevkivi kaevandamine,
Kohalikud elanikud rohkem turiste tähendab suuremaid sissetulekuid. Samas ei olda huvitatud liiga suurtest turistide massidest (suurenev prügi hulk ja lärm). Kalamehed Pärnu jõgi on rikas hinnatud püügikalade poolest. Kanuutajad - põnev on matkata kohas, kus saab vaadelda huvitavat maastikku, millel on ilus lugu. Vibulaskjad - saavad lisaks oma harrastusele tutvuda loodusega. MTÜd - võimalus teha koos midagi toredat looduse heaks. Tori põrgus on korraldatud hooldustöid ja koristustalguid. Tegevused on seotud ka piirkonna rahvaelu edendamisega. Tegutsevad MTÜd: Tori spordiklubi (on korraldanud Tori põrgu triatloni), MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendus, MTÜ Tori käsitöökoda. Keskkonnaamet - ala haldaja/ järelvalvaja. On huvitatud selle koha loodusväärtuste säilitamisest ja kaitsmisest. Keskkonnainvesteeringute keskus - tegeleb keskonnateadliku käitumisega ja tagab keskonna- investeeringute maksimaalse positiivse mõju (Keskkonnainvesteeringute keskus, 2015).
annaabi.ee 
