Elementaarne on söötade säilitamine madala niiskusesisaldusega keskkonnas ja teravilja nõuetekohane töötlemine loomasööda valmistamisel. Tuleb vältida vigu söötade konserveerimismeetodite rakendmisel (silo fermenteerimine, heina pallimine jm). Mingil määral on söötade hoiustamisel võimalik kasutada hallituste kasvu pidurdavaid orgaanilisi happeid (Bryden, 2007). Samas pole tänapäeva agrotehnoloogiat silmas pidades alati võimalik vältida teraviljasaagi koristuseelset saastumist hallitusseentega, mükotoksikooside profülaktika on realiseeritav sageli vaid osaliselt, ja pealegi on see sooja ja niiske kliimaga maades ka võrdlemisi kallis (Sural ja Dvorska, 2011) Et taimekasvatuse geograafiline piirkond mõjutab suuresti toksiinide moodustumist, on oluline pöörata erilist tähelepanu just ohustatud piirkondades (niisked soojad alad) või perioodidel (põua- aastad) kasvatatud söötade kontrollile (Jouany1 ja Diaz, 2011)
Erilist tähelepanu vajavad savimullad! Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10 12 cm sügavuselt 10 5 päeva pärast teistkordset 15 18 cm sügavuselt. Seejärel mõne nädala pärast 20 25 cm sügavune künd. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, põld-piimohakas, pujud, põldohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Roundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis oktoobri II III dekaadis. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem, so oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jääb põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine. Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist. Kui järgneb talivili, siis on künd vahetult peale koristamist
Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, pujud, põldohakas, põldpiimohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Raoundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jäetakse põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine. Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist. Kui järgneb talivili, siis künd vahetult pärast koristamist.
annaabi.ee 
