Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp-
nägemisnärv. Kestadest on väline, tugev kiud- e. fibrooskest (tunica fibrosa bulbi) silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. Kiudkesta eesmine osa on läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. Keskmise, soon- e. vaskulooskesta (tunica vasculosa bulbi) tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea (chorioidea), eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. Sisemise võrkkesta e. reetina (retina) tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab
Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina
annaabi.ee 
