oma asulad jää sulamisest tekkinud jõgede ning järvede äärde, kuna veest püüti toiduks kalu, samuti oli kergem paadiga ühest kohast teise liikuda. Meeste ülesandeks oligi küttimine ja kalapüük. Loomade püüdmiseks kaevati auke, mis kaeti pealt okste ja mätastega. Kalu püüti ahinguga, hiljam kalavõrkudega. Naised käisid metsas seeni, marju, pähkleid, söödavaid juuri, mugulaid ning muid loodusande korjamas. Sellist tegevust nimetatakse koriluseks. Elati püstkodades, need olid telgitaolised teivastest ehitatud elamud, mis kaeti loomanahkade ja puukoortega ning talvel ka mätastega. Kui ühest paigast jahisaak lopes, liiguti teise paika elama. Aastatuhanded hiljem õpiti kasutama paremaid tööriistu. Kasutusele võeti ka savinõud. Niiviisi pikkamööda kujunesid Eesti pinnal elavate asukate elutingimused, mille algsele tekkele andsid mõjutuse 4 siin aset leidnud jääaega.
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne.
inimese eellaste seas - keda juba õigusega inimeseks võib nimetada. Vanimad osavinimese jäänused on umbes 2,6 miljonit aastat vanad, nende tuntuim leiukoht on Olduvai kuristik Tansaanias. Erinevalt ahvinimesest oli osavinimene juba maismaaloom, kes elatas end mitmesuguste loodusandide korjamisega. Puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukete vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad jne. moodustasid tema põhitoiduse. Loodusandide korjamist toiduks nimetatakse koriluseks. Mõnikord sattusid korilastest osavinimesed kiskjaist mahajäätud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi - närilisi, kilpkonni, linde jt. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust.
Inimesed on taimi kasvatanud ikka enda heaolu nimel. Aja jooksul on leitud erinevaid viise ja võimalusi, mida taimedest toota, kuid kõige esimene põhjus, miks inimesed hakkasid taimi üleüldse kasvatama oli enda kõhu täitmine. Loomade küttimine oli raske ja see võis võtta palju aega, korilus oli aga lihtne moodus saada toitu kätte endale vajaminevates kogustes, kui just põud seda ei takistanud. Alguses kasvatati erinevaid juurikaid ja vilju, kuid ka puid ja põõsaid, mis pakkusid koriluseks suurepäraseid võimalusi. Kogu inimkonna ajaloos on inimesed kasutanud umbes 7000 erinevat taimeliiki, mida on kasutatud toiduna inimeste söögilaual, kus on neil suur tähtsus.2 Taimedest valmistatakse suurem osa toite, kõik, mida me sööme sõltub otseselt või kaudselt taimedest, kui nad ei ole toidu põhikomponendid siis on nad kindlasti üks koostisosa meie toidust. Taimekasvatuses kasvatatakse eelkõige teri.
Adrad langesid nagu pärisorjusesse. Kadusid külaõigused, pidi külavanemalt luba kõsima. Kaob kohtuõigus- mõisnik. Kehtestatakse pärisorjus ja võetakse ära relvakandmis õigus. Karistuseks sai peksa. Võeti ära metsaõigus ja kehtestati teede orjus.Algas nõjajaht, lutherid ei saalind neid. Hiljem tuli mõisate riigistamine ja tubakas. Milliseid negatiivseid tagajärgi tõi endaga kaasa põlluharimise ja karjakasvatuse tulek koriluse küttimise kõrvale. Küttimiseks ja koriluseks kasutatavad metsad põletati põldude juurde saamiseks. Inimesed jäid rohkem paikseks ja tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega. Ehitati kindlait elamuid. Tekkis kaaries tänu tärkliserikkale toidule. Väikese jääaja mõju Eesti maaelule. Kliima muutus halvemaks, talved olid väga külmad ja suved väga vihmased. Raske oli toitu hankida või midagi kasvatada. Taimed jäid jäässe lõksu. Inimesed pidid hoolitsema oma pere eest, et üldse ellu jääda
nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). KAMMKERAAMIKA KULTUUR- Kammkeraamika kultuur algas umbes 4000 eKr uute hõimude saabumisega Idast, neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. Küttimise ja koriluse kõrvalt tegeleti ilmselt ka vähesel määral maaviljelusega (kaer). Asulad rajati siseveekogude kallastele ja mereranda, kus olid parimad võimalused kalapüügiks, küttimiseks ja koriluseks (nt Jägala, Pulli asula). Hakati ka tegelema savinõude valmistamisega, mis olid iseloomuliku kaunistusega, mis meenutasid kammi tõmbeid. Sellest tulenebki kultuuri nimi. Nelinurksed majad ehitati nii maapealse kui ka süvendatud põrandaga. (Inimesi maeti eluhoonete põrandate alla ning selili ja väljasirutatud asenditesse, hauda pandi kaasa ehteid, tööriistu ja jahitarbeid.) Kammkeraamikas olid tööriistad arnenenumad kui Kunda kultuuris, sest
annaabi.ee 
