Seksuaalsus erinevatel ajastutel Eelajalooline periood Eelajalooline periood *Elati hüttides 4-8 inimese kaupa, intiimsus puudus *Seksuaalsus oli väga reguleeritud, sest küttidel ja korilastel oli keeruline lapsi kasvatada ja ülal pidada *Tekkisid esimesed taimsed rasestumisvastased vahendid; lisaks abort ning imikute tapmine *Mehed vormisid savist detailseid Veenuseid (“Willendorfi Veenus”), mis kujutasid tüsedaid või rasedaid naisi *Umbes 20 000 aastat tagasi toimus seksuaalsuses areng (14 000 a. tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg Naiste vajadused maha surutud, tunnistati vaid mehe ihasid
C.) Kinkimine väljendab altruistlikku soovi teisele inimesele head teha. D.) Sõbrad teevad kingitusi, ent kingitused teevad ka sõpru. E.) Kingituse puhul on oluline vaadata, mida konkreetne ese sümboliseerib. 2p. Milline väide on õige, kui lähtuda M. Sahlinsi “Algse küllusliku ühiskonna” kontseptsioonist? A.) Küttide-korilaste töö efektiivsus on suurem kui agraar- või industriaalühiskonnas. B.) Küttidel-korilastel on kõrgemad materiaalsed nõudmised kui teiste toimetulekuviisidega ühiskondadel. C.) Küttidel-korilastel on võimalik oma materiaalsed soovid saavutada kergemini kui kaasaegse tehnoloogiaga varustatud industriaalühiskonna kodanikel. D.) Kütid-korilased suudavad samade loodusressursside korral toota rohkem energiat kui teiste toimetulekuviisidega ühiskonnad. E.) Küllust saavutada pole ühegi toimetulekuviisi juures võimalik. 6p
rikkast kiiresti vaene. Poliitiline juhtkond Mitte- Ajutine ja Ajutised formaalne formaalne alaline poliitilised liidrid Inimkonna areng: kõige rohkem vaba aega on küttidel ja korilastel, arenedes muutub töö raskemaks, intensiivsemaks. Kõik suured loomas on otsas, selleks, et ellu jääda tuli hakata rohkem tööd tegema. Toiduhankimisviisid on sageli liiga intensiivsed. Vahetussüsteemid: Vastastikune vahetus kaupade ja teenuste vahetamine umbkaudu võrdsel määral kahe partneri vahel rituaali käigus. Väärtust ega maksmisaega ei täpsustata. Ei taotleta kasumit, mõlemad pooled peavad rahule jääma (gruppide vahel, kauged inimesed).
vähemviljakatele aladele tugevama populatsiooni poolt 3)Põllumajandus lõi eeldused kultuuri arenguks. Vähenes indiviidide hulk, kes olid vahetult seotud toidu tootmisega.Muutus võimalikuks urbaniseerumine. Esimesed linnad 9000 BP. 5000 BP linnad, mis aine- ja energiavahetuselt sarnanevad tänapäeva linnadele. Urbaniseerumisega kaasnes spetsialiseerumine ja kihistumine. Kihistumine peaaegu puudus küttidel ja korilastel. Linnades tekkis kaubavahetus 1) linn-maa; 2) linn-linn 1. Industriaalfaasi põllumajandus tarbib pindalaühiku kohta ca 10 korda rohkem energiat ja annab 30% rohkem väljundenergiat põllumajandusfaasiga võrreldes 2. Industriaalfaasi näiliselt suur efektiivsus inimenergia kasutamisel väljundenergia ühiku kohta (500 korda suurem kui jahindus-korilus faasis, 80 korda suurem kui põllumajanduslikus faasis) saavutatakse eksomaatilise (peamiselt fossiilsetel kütustel põhineva) energia
Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. Funktsionalism: poliitilised süsteemid teenivad põhilist enesesäilitamisevajadust, vajadust kaitsta ühiskonna sisemist korda ja ennast välisvaenlaste eest. Et täita kaitse ja säilitamisega seotud küsimusi, on osadele grupiliikmetele antud võim kehtestada ja rakendada norme. Nt korilastel kõik täiskasvanud liikmed, keerulisemates ühiskondades vaid teatud liikmed, enamasti pigem vanemad kui nooremad ja pigem mehed kui naised. Mida keerulisem ühiskond, seda suurem on vajadus kooskõlastada paljusid erinevaid tegevusi ja lahendada vaidlusi erinevate sotsiaalsete gruppide ja üksuste vahel. Iga ühiskond, kus on olemas avalikud varad ja suur grupp inimesi, vajab regulatsioone avalike varade kasutamiseks
nt käsitöö saadused, autod vms Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetus Kaupade ja teenuste jaotumine on probleem, mis tuleb lahendada igas ühiskonnas. Aluseks sotsiaalsele stratifikatsioonile. 106 Korilastel jagati lihtsalt päevane saak kõigi liikmete vahel ära, keerukamates ühiskondades tekivad lisakaubad ja teenused, mida saab vahetada kogukonnasiseselt või eri kogukondade vahel. Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski kula. 15.1.2. Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma.
annaabi.ee 
