I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne
Leostunud mullad on kergelt haritavad Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Leetjad mullad – sobivad samuti kõikide põllukultuuride kasvatamiseks. Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Koreserikkad rähkmullad – kannatavad põua all. Mesikas ja lutsern kasvavad kõige paremini. Suhteliselt raskelt haritav muld. Boniteet Tavaliselt peaks leostunud mulla boniteet olema umbes 60 hp ja koreserikkamad mullad 40 – 50 hp. Õhematel koreserikastel rähkmuldadel võib olla boniteet umbes 25 hp, aga tüsedamatel 50 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale võivad tekkida tavaliselt metsastumise korral lehtpuud, kuid hiljem võib sealt leida arukaske, kuuske ning ka mändi. Alusmets on hõre ning mõningatel juhtudel ka keskmiselt tihe. Üldjuhul võib öelda, et need põllumaid ei tohiks metsastada, kuna need on väga
Siin on aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa Ic Hiiumaa Id Varbla-Tõstamaa Kõige koreserikkamad, kõige rähksemad on need rähkmullad Saaremaal. Seega kõige põuakartlikumad. Hiiumaalne on suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin on väga palju gleimuldi. Liiga palju märgi muldi Hiiumaal. Varbla-Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi. II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis.
Siin on aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa Ic Hiiumaa Id Varbla-Tõstamaa Kõige koreserikkamad, kõige rähksemad on need rähkmullad Saaremaal. Seega kõige põuakartlikumad. Hiiumaalne on suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin on väga palju gleimuldi. Liiga palju märgi muldi Hiiumaal. Varbla-Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi. II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis.
annaabi.ee 
