kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Säästlik kasutamine: Säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi Kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist(Pandivere ala) Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikaste ja kergema lõimisega leostunud muldade boniteet on vahemikus 40-45 hp. Leetja mulla boniteet on vahemikus 40-45 hp. Haritavate maade keskmine lõimis on 50-55. Gleistunud leetja mulla boniteet sarnaneb leetja mulla boniteedile. Antud põllu boniteet on 42-47 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need
Leetjate muldade Bt-horisondi kobestumist soodustab selle talvine läbikülmumine [2 lk 34]. 3.7 Leetjate muldade viljakus, kasutamine ja kaitse Leetjad mullad on kõrge produktiivsusega mullad, sest looduslike (metsa) muldade aastafütoproduktiivsus ulatub enamasti piiridesse 12-14 Mg ha-1 a-1. Nendel kasvavate kuuse- ja männipuistute boniteediklass on kõrge IA-II. Haritavate leetjate muldade boniteet on keskmiste lõimiste korral piirides 50-55 hindepunkti. Koreserikaste ja/või kergema lõimisega leetjate muldade boniteet on piirides 40-45 hindepunkti. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamseks. Nad suudavad hästi rahuldad põllumajanduskultuuride nõudeid ja on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamieks. Nii on nende kasutussobivus odrale, nisule ja kaerale 10 ning rukkile, põldheintele ja kartulile 9. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks
Selle mulla kaitsmiseks ongi jäetud sinna peale kasvama mets, et põllumaana mitte liiga ära kurnata. 17 8.3 Põllumulla kasutamine ja kaitse : Rähkmuldade kasutamine on väga varieeruv. Piirid kõiguvad palju kuna nende hulka kuuluvad kõige halvema viljakusega mullad (koreserikkad automorfsed mullad), aga ka ühed kõige viljakamad mullad üldse ( tüsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad ). Koreserikaste rähkmuldade fütoproduktiivsus on vaid 5-6Mg kuivainemassi hektari kohta aastas, siis tüsedatel liivsavimuldadel on see umbes topelt suurem, 10-12 tonni. Sammuti väljendub see ka puistete boniteedis, mis ulatub vastavalt V-st kuni I-II boniteediklassini ( Raimo Kõlli, 2012; lk 322). Kuna antud kaeva asub haritaval maal siis hindepunktid varieeruvad 25-50 hindepunkti vastavalt lõimisele. Antud kaeve hindepunktid olid sügavuse ja huumusesialduse näitajate põhjal 65+. Haritaval maal
annaabi.ee 
