MULLA VILJAKUS kvalitatiivne mõiste. Mullaviljakus on mulla spetsiifiline kvalitatiivne omadus. Mullaviljakus jaguneb: looduslik viljakus (inimene ei sekku, loodus ise toimetab) ja kunstlik viljakus (inimese mõju külvab, harib, kuivendab, niisutab) potentsiaalne (haritava maa kvalitatiivne omadus) ja efektiivne viljakus (avaldub saagi suurusena). LÕIMISEVALEMID k°_1 ls_1 40-50/r_2 ls_1 k, r ja v tähistavad korest -näiteks k°_1 tähistab nõrgalt koreselist, suure koresega muutuvad põuakartlikuks ja raske harida ls_1 40-50 liivsavi 1 (kerge liivsavi), tüsedusega 40-50 cm / tähistab lõimisekihtide vahetust r_2 rähk 2, esineb seega kihisemine (2 loengut vahel) 26. aprill Turbamullad jaotatakse lagunemisastme järgi ja endes sisaldavate taimede järgi (n.puuturvas, pillirooturvas, tarnaturvas jne). Turbalasund erinevad turbaliigid ladestununa teisneteisele. Märe
Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt
Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate
peaaegu kogu saar olnud vee all. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga
Kasut. murude seemnesegudes |a kestvus 4-5 aastat. 2. puuetega põllumuldadel on teatud vajakajämisi põlluna kasutamisel, siia kuuluvad alla keskmise Hübnidlutsem on puhmikulme pealishein, mida kasut. niidul ja kestvus 4-5 aastat viljakusega mineraalmullad. Sirplutsern: Puhmikulme pealis- või alushem, mida kasut niidul, kestvus üle 10 aasta 3.põukartlikud karbonaatse koresega- lutsern, punane aruhein, luste, mesikas. Ida-kitsehernes on püstiste, õõnsate, ülaosas hargnevate kuni 200 cm kõrguste vartega Mullad võibjaagda kaheks sobivuselt rohumaataimedele pealishein. Niit ja 10 aastat 1.) Eestis kõige kõrgema viljakusega mullad on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad H. nõiahammas: Puhmikuline pealishein, 50-60 cm. niitja karjamaa, 4-6 aastat
annaabi.ee 
