vaheaeg, mil osatäitjad andsid intervjuusid. Algasid IV ja V vaatus, mis muutus minu jaoks veidi sürrealistlikuks. Ma ei väida, et sürrealism on halb, kuid eelnenud vapustava vaatusega võrreldes oli see liiga kiire üleminek. Sürrealistlik just sellepärast, et Marguerite sai Faustiga lapse ning tapab oma lapse ära, keda ta hiljem leinama hakkab. Sel hetkel, kui tundsin, et vaatused venivad liiga pikaks, tulid tantsijad, kelle koreograafia oli oskuslik ning lisaks vägevale koreograafile olid ka väga head tantsijad. Tantsiti kaasaegset stiili ehk contemporary't. Võrreldes minu eelnevate muusikaliste kogemustega, siis võin julgelt öelda, et see ooper oli üks parimaid, mida ma näinud olen. Kahjuks ei saa ma öelda, et see on kõige parem, sest käisin 2009.aastal vaatamas muusikali ,,Ooperi fantoom", mis oli minu jaoks lihtsalt kõige südamlikum ja võimsam esitus. Ooperi ,,Faust" ainukesteks miinusteks olid: kestis minu jaoks liiga kaua ja ei olnud
· Mart Madiste. Otto Hermanni nimeline auhind Esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mis antakse pikaajalise kõrgetasemelise ja pühendunud töö eest teatri orkestris. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal. · Sigrid Orusaar flöödimängija. Alates 1962. aastast rahvusooperi Estonia orkestrant. Rahel Olbrei nimeline auhind Auhind antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastaja/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal. · Tiit Härm briljantse tehnikaga, jõuline, tundlik ja karismaatiline eesti balleti esitantsija. Natalie Mei nimeline auhind Antakse muusikalavastuse ooper, operett, muusikal, muusikalised projektid kõrgetasemelise lava- ja kostüümikujunduse esiletõstmiseks. Hindamisel rõhutatakse ajaloolise muusikateatri
koos tantsijatega - arvestades tantsija kehalisi iseärasusi ja füüsilisi võimeid, tema isikupära, loovust, väljanägemist, sugu, tantsutehnikat ja ka biograafiat. Mõnedes töödes ei ole võimalik esitajat vahetada, ilma, et töö mõte selle all ei kannataks. Muusika on traditsiooniliselt olnud I kohal tantsuetenduse loomisel ja on seda ka tänapäeval mitmete koreograafide jaoks, olles seega koos liikumisega võrdselt tähtsaks meediumiks koreograafile idee avamisel. Iga tööd analüüsides võime küsida: 1. Kas heli (muusika) on liikumiste SAATJA? 2. Kas heli (muusika) on lavastuse loomisel peamiseks inspiratsiooniallikaks? 3. Kas heli (muusika) ja liikumised on omavahel seotud? Milline on see seotuse aste ja määr? On nad teineteisega integreerumud? Sõltumatud? Iseseisvad? Side liikumiste ja muusika (heli) vahel on vältimatu, see on nähtamatu, kinesteetiline sidusus, mis on oluline töö identiteedi seisukohalt.
annaabi.ee 
