oma oskusi edasi. Varsti alustas ta tööd profesionaalsete tantsijate ning koreograafidega kui ka suurte kaubamärkidega nagu näiteks Adidas ja Puma. Tal on olnud võimalus osaleda mitmetel hip hop üritustel ning teatrietendustel nagu ,,Encounters Urban La Villette" ja ,,Suresnes Cities Danse". Niako osales aastal 2001 International Dance Academy koolis, et õppida klassikalist-, kaasaegset- ja jazztantsu. Ta esines muusikalis ,,10 käsku" kõrval ka paljude suurepäraste Prantsuse koreograafide ning hip hop tantsijatega. See kogemus võimaldas tal arendada avatud meelt ja täiustada oma tehnikat. Tänaseks on ta saanud täiskohaga profesionaalseks tantsijaks kui ka koreograafiks, töötanud koos erinevate inimeste ja ettevõtetega. Niako
Dramaatilist joont kannab mitmekihiline ja põnev orkestripartii, paiguti kõlab ka eelnevalt CDle salvestatud elektronmuusika. Erinevaid stiile ühendab Tüür vokaalpartiides: seal on meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu, aga ka rütmiseeritud kõnet, mille autor on märkinud nooti kui quasi "rap" räppides. Ooper "Wallenberg" on Tüüri seni ainus teos muusikateatrile, ent tema looming on pälvinud ka koreograafide tähelepanu. Nii on Teet Kask kasutanud tema muusikat mitmes tantsulavastuses, näiteks nüüdistantsu lavastuses "Fluxus", mis etendus 2002/2003 hooajal "Vanemuise" tantsijatega Tartu Sadamateatris. Kuulamine. ,,Reekviem" selles palas kõlasid taustal madalad meeshääled, lugu mõjus kuidagi süngelt, aga samas ka ürgsena. Kohati oli meloodia veniv, mida muutsid siiski veidi erksamaks triaglil kõlanud ,,kill kõll'id" ja keelpillidest viiulid.
Aren tuli Estoniasse tööle 1950. aastal, kui ta oli alles 16-17. Sellest minekust algas Väinol tõsine eriala töö. Estonia loominguline kollektiiv, kuhu nüüd ka Väino kuulus, oli tugev ning esinduslik. Meestantsjad olid Artur Koit, Verner Hagus ja Boris Blinov, naissolistid Liia Vink, Juta Arg, Zoja Kalve, Inge Põder jt. Sageli nad tantsisid-mängisid ooperi- ja operetikoosseisu kuuluvate inimestega. Väino Arenil avanes võimalus töötada parimate proffessionaalide suurepäraste koreograafide juhendamisel. Kohe 1950. aastal, kui külalislavastaja Boriss Fenster lavastas balletti ``Dr. Aibolit´´, sai Väino tantsida koguni kolme tegelast Karu, Suurt Ahvi ja Röövlit. Järgmisena tantsis ta ooperis ``Noor Kaardivägi´´ ja ``Esmeralda´´. 1953. aastal lõpetas Eesti Riiklikku Koreograafilise Kooli esimene lend. Diplomitöid esitati Estonia laval. Laval esitati ``Luikede järve´´. Väino Areni partneriks oli Ülle Ulla. Seda
Kas tantsija on meediumi koostisosa, millest liikumine sündis? Ajalooliselt on tants ja muusika olnud tihedalt seotud, isegi lahutamatud, kuna tantsu ollakse harjutud vaatama muusika saatel. XX saj. tantsunovaatorid seadsid selle iseenesestmõistetavuse kahtluse alla - sündisid tantsud ilma muusikata. Liikumisest, liigutusest sai tantsu peamine meedium, tants ja muusika kuulutati teineteisest sõltumatuteks, kuid koos eksisteerivateks kunstilise loomingu väljendusteks. Koreograafide töömeetodid on väga erinevad, kuid sarnane kõikidele on see, et liikumine on tantsukunstis peamiseks meediumiks, tantsija on selle instrument (liikumise esiletooja ja mõtestaja), kelle läbi liikumist ja liigutust nähakse ja sellesse suhestutakse. Kuidas liikumismaterjali esitatakse on võtmeküsimuseks tantsuteose kommunikeerumisel vaatajatega. NB! Kas ükskõik milline tantsija suudab konkreetset tööd tantsida? Kas tantsija on midagi enamat kui lihtsalt keha ja instrument?
Tolle aja tähtsamad nimed on Gyda Christensen ja Lillebil Ibsen. Esimese kutselise balletiansambli lõid 1948 Gerd Kjølaas ja Briti päritolu Louise Browne. Pärast mitut nimevahetust sai trupist 1958 loodud Den Norske Opera osa. Balletitrupi kunstiliseks juhiks sai Harcourt AlgernoffAustraaliast. Klassika kõrvale toodi repertuaari kaasaegset koreograafiat (George Balanchine, Antony Tudor, Birgit Cullberg, Glen Tetley). Norra uute koreograafide seas olid Kjersti Alveberg ja Kari Blakstad. Trupi juhtide seas olid Sonja Arova ja Anne Borg. Aastatel 1990–2002 juhtis taanlane Dinna Bjørn truppi, mis pälvis rahvusvahelise tunnustuse. Talle järgnes ballettmeistrina Espen Giljane. Alates 1992. aastast kannab trupp nime Den Norske Nationalballet. Moderntants Moderntantsu harrastab Norras näiteks Nye Carte Blanche Bergenis. Sealsed koreograafid on Ingun Bjørnsgaard ja Ina Christel Johannessen. Filmikunst
annaabi.ee 
