kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge, kes suudaksid anda edasi rahvapärast tantsu, koolitada uusi tantsijaid ja anda oma panuse eesti tantsu arengusse üldiselt. Agu oli võimekas tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat väga erinevates zanrites. Tema oli meie tuntumaid rahvatantsude moderniseerijaid, kelle tööd iseloomustavad moodsatele poplugudele seatud rahvatantsu, karaktertantsu ja balleti sugemetega koreograafiad, mida esitati rahvariietes. Taolistes tantsudes ei ole eriti algupärast liikumist ega sügavust, aga publikule meeldib temperamentne esitus ning raadiost tuttavad meloodiad. Rahvatants kui selline on tänapäeval muutunud peaaegu et teatud spordiliigiks, kus kõik osalejad peavad liikuma viimistletult ja ühte moodi. Harjutamisega aga kaob see loomulik ebaühtlus ja õõtsumine, mis seltskondlikus olemises mõnusa ühtsustunde tekitab. Seetõttu tekkiski 20
on väga lihtne vajaduse korral tempot ja pulssi tõsta või langetada. Tantsimise juures on üks tähtsamaid asju ilus kehahoiak. Kui käia regulaarselt trennis, kus treener seda pideval meelde tuletab, harjutakse lõpuks sirge seljaga olema ka trennivälisel ajal. Tulemuseks ongi parem rüht. Õige kehahoiak omakorda aitab vältida probleeme seljaga. Tavaliselt alustatakse tantsu õpetamist väga lihtsatest põhisammudest ja tantsudest. Aja jooksu õpitakse tantse juurde ja koreograafiad lähevad aina keerulisemaks. Nii rütmi kui ka sammude ja liigutuste poolest. Nii paraneb koordinatsioon ja rütmitunnetus ning trennis ei hakka kunagi igav! Võimatu on tantsida ilma hea rütmi ja muusikata. Hea muusika lisab tantsutreeningule emotsionaalsust. Igaüks valib tantsustiili tavaliselt ka vastavalt sellele, milline muusikastiil talle rohkem meedlib. Lühidalt sellest veel, miks on muusika inimesele väga tähtis. Muusika 6
kasutades on väga lihtne vajaduse korral tempot ja pulssi tõsta või langetada. Tantsimise juures on üks tähtsamaid asju ilus kehahoiak. Kui käia regulaarselt trennis, kus treener seda pideval meelde tuletab, harjutakse lõpuks sirge seljaga olema ka trennivälisel ajal. Tulemuseks ongi parem rüht. Õige kehahoiak omakorda aitab vältida probleeme seljaga. Tavaliselt alustatakse tantsu õpetamist väga lihtsatest põhisammudest ja tantsudest. Aja jooksu õpitakse tantse juurde ja koreograafiad lähevad aina keerulisemaks. Nii rütmi kui ka sammude ja liigutuste poolest. Nii paraneb koordinatsioon ja rütmitunnetus ning trennis ei hakka kunagi igav! Võimatu on tantsida ilma hea rütmi ja muusikata. Hea muusika lisab tantsutreeningule emotsionaalsust. Igaüks valib tantsustiili tavaliselt ka vastavalt sellele, milline muusikastiil talle rohkem meedlib. Lühidalt sellest veel, miks on muusika inimesele väga tähtis. Muusika mõjutab inimest füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt