Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koreinik" - 3 õppematerjali

Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis
8
docx

Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis

Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis Karl Pajusalu, Kadri Koreinik, Jan Rahman Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest

Eesti keel → Eesti keele väljendusõpetus
4 allalaadimist
Eesti sotsiolektide seisund
43
doc

Eesti sotsiolektide seisund

Omaette kvantitatiivse sotsiolingvistika haru moodustavad Karl Pajusalu poolt ja tema juhtimisel tehtud uuringud murrete nivelleeerumisest ja selle seostest keelekasutajate sotsiaalsete parameetritega. See on suund, mis seostub eeskätt keelemuutuste uurimisega reaalajas. Pajusalu ise on uurinud Mulgi murde verbimorfoloogia nivelleerumist (1987, doktoritöö 1996) ja koos kaasuurijatega Võru uue murdetava kujunemist (nt Eichenbaum, Pajusalu 2001; Pajusalu, Koreinik, Rahman 2000). Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsi ühise projekti Eesti murdeainese süvendav kogumine (1992­1995, juhid TÜ poolt Karl Pajusalu ja Tiit Hennoste, ES-i poolt Mart Meri) raames koguti Võrumaal ja Kihnu saarel eriealiste inimeste murdelist kõnekeelt, jälgides senisest täpsemalt kõnet mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid. Selle töö tulemused on avaldatud mitmes artiklis (Org jt 1994, Pajusalu jt 1999)

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Eesti murded Referaat
22
odt

Eesti murded Referaat

keele- ja kohanimeuuringud, ka murdesotsioloogia. Uurimisprojekte on läbi viidud koostöös TÜ dialektoloogide ja sotsioloogidega. Kõik VI keeleuurijad on noored TÜ lõpetanud, enamik neist jätkab veel õpinguid TÜs magistri- või doktoriõppes. Kohanimede uurimisega tegelevad Mariko Faster ja Evar Saar (vt Faster, Saar 2002), uue võru kirjakeele struktuuri ja sõnavara uurivat töörühma juhib Sulev Iva (vt S. Iva 2002), sotsioloogilisi uuringuid teevad Külli Eichenbaum ja Kadri Koreinik (vt Pajusalu jt 2000b; Eichenbaum, Pajusalu 2001). VI praegu teoksil olevad suuremad projektid on ,,Eesti-võru sõnaraamat" ja ,,Võru grammatika". VI toimetiste sarjas ilmunud kogumikes on avaldatud arvukalt artikleid eesti murretest. Eesti murdeid on üksikute teadlaste poolt uuritud ka Soome ja Rootsi ülikoolides. Helsingi ülikooli soome-ugri keelte osakonnas kaitses Eino Koponen doktoritööd lõunaeesti sõnavara algupärast (Koponen 1998). Läänemeresoome

Eesti keel → Eesti keel
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun