võtta? Põhja- Korea armees teenib 1,2 miljonit sõdurit. Armee muudab suhteliselt tegevusvõimetuks kehv varustus. Ka ei pidavat Põhja Koreal sõja pidamiseks bensiini jätkuma. Kuid nende plutooniumi varud on suured ning samuti on neil palju eri tüüpi rakette. Põhja Korea peamiseks ähvarduseks ongi tuumasõja alustamine. Ainus riik, kes suudaks Põhja-Koread vähegi talitseda, on Hiina. Samas on hiinlased hoidnud madalat profiili. Sõda Põhja Korega välditakse. Hiinlaste poolt ilmselt sellepärast, et see tähendaks tõsist negatiivset mõju rahvusvahelisele majandusele. Hiina Rahvavabariigi olulise arengu tulemusena paraneks inimõiguste olukord ka Tiibetis. Olukorra parandamiseks on välja pakutud järgnevaid võimalusi: arandada info kättesaadavust sealsetele inimestele, parandada põgenike olukorda, asutada ÜRO komisjon inimsusevastaste kuritegu uurimiseks, parandada dialoogi riigi ja ELi vahel, ELi
saartele. Sama lepinguga tunnistati Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepinguga ei määratud kindlaks Jaapani reparatsioonide suurust sõja ajal okupeeritud riikide kasuks, vaid need lahendati hiljem erilepingute kaudu. 1952 sõlmis Jaapan rahu Hiina Vabariigi (Taiwani) ja Indiaga, 1954 Birmaga, 1956 sõlmiti reparatsioonilepe Indoneesia ja Filipiinidega ning 1959 Lõuna-Vietnamiga. Lõuna-Korega normaliseeriti suhted 1956 ning rahulepingu allkirjastamiseni Hiina Rahvavabariigiga jõuti alles 1978. Jaapani suhteid NSV Liiduga pingestas nn Põhja territooriumite küsimus. Kuna NSV Liit keeldus 1951 San Francisco rahulepingut allkirjastamast, võimaldas see Jaapanil edaspidi tõstatada nelja lõunapoolse Kuriili saare kuuluvuse küsimust. Antud saared oli NSV Liit okupeerinud pärast Jaapani alistumist Teises maailmasõjas
Savimuldadel. Hea eelvili, küna väetatakse ja haritakse tugevalt. Soodustab umbrohtude hävimist. Valgu probleemid ja lahendused Meetmed: 1) laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda, intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2) Kasvatada rohkem rapsi 3) Laiendada kaunviljade kasvupinda 4) Kasvatada enam valget mesikat ja ida kitsehernest Rohusöödad rahuldavad veiste energia, proteiini, vitamiini ainete tarbe, samalajal vajalike mahutavusi ja korega täidab. Loomad evolutsiooni käigus kohatsunud heintaimede struktuuriga. Palju heintaimede kasvatamiseks kõlblike muldi. Heintaimi külvad korra ja saad niita mitu korda. Liblikõielised akumuleerivad lämmastikuv. 75-85% rohusöötades omandavad täiskasvanud ja noorloomad isegi 100% seeditavust. Rohumaade igaaastane uuendamine: Põldhein ristikurohke 50% Lutsernirohumaad 20% Kultuurniidud 15-20% Kultuurkarjamaad 10-15%