Algul on meie organism peale nende teiste süstide vastuvõtlik teistele haigustele, mis ilma külge ei hakkaks, sest nenede vastu on meil vaktsiin saadud. Vaktsineerimine tänases Eestis: Eestis vaktsineeritakse korrapäraselt 017-aastaseid lapsi tuberkuloosi, B- viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.Tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse vastsündinuid 3.5. elupäeval tuberkuloosivastase elusnõrgestatud BCG-vaktsiiniga, korduvvaktsineerimist ei tehta. B- viirushepatiidi vastase esmasvaktsineerimise kuur koosneb inaktiveeritud vaktsiini kolmekordsest manustamisest 1. elupäeval, 1 kuu ja 6 kuu vanuses, korduvvaktsineerimist ei tehta. Difteeria ja teetanuse vastu esmasvaktsineeritakse 3, 4,5 ja 6 kuuselt ning korduvvaktsineeritakse 2, 7, 12 ja 17 aasta vanuses. Läkaköha vastu esmasvaktsineeritakse 3, 4,5 ja 6 kuuselt ning korduvvaktsineeritakse 2 aasta vanuses.
· Erlihhioos Ja paljud teised viiruslikud haigused. 11 Vaktsineerimine Eestis Eestis vaktsineeritakse korrapäraselt 017-aastaseid lapsi tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse vastsündinuid 3.5. elupäeval tuberkuloosivastase elusnõrgestatud BCG-vaktsiiniga, korduvvaktsineerimist ei tehta. B-viirushepatiidi vastase esmasvaktsineerimise kuur koosneb inaktiveeritud vaktsiini kolmekordsest manustamisest 1. elupäeval, 1 kuu ja 6 kuu vanuses, korduvvaktsineerimist ei tehta. Difteeria ja teetanuse vastu esmasvaktsineeritakse 3; 4,5 ja 6 kuuselt ning korduvvaktsineeritakse 2, 7, 12 ja 17 aasta vanuses. Läkaköha vastu esmasvaktsineeritakse 3; 4,5 ja 6 kuuselt ning korduvvaktsineeritakse 2 aasta vanuses. 3 kuu kuni 2 aasta vanuste laste
Tegelikult sisaldavad vaktsiinid nõrgestatud, surmatud organisme, inaktiveeritud toksiine (toksoide) või subtsellulaarseid fragmente. Enamik vaktsiine on viirusvastased. Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme (viiruseid). Nende jaoks on kasvukeskkond muudetud vastavaks, et nende geenid muteeruks nii, et nad kaotaksid oma virulentsuse, kuid säilitaks antigeensuse. Taolised vaktsiinid tekitavad lokaliseerunud ja tugeva immuunvastuse ega vaja tavaliselt korduvvaktsineerimist. Samas on elusvaktsiinide manustamine immuunkomprimeeritud isikutele raskendatud. Antigeenide kasutamine vaktsiinides tähendab kunstlikku aktiivset immuniseerimist. Elusvaktsiinid on tuulerõugete, lastehalvatuse, mumpsi, hepatiit A, kollapalaviku, leetrite, punetiste vastu. Ainus bakteriaalne elusvaktsiin on tuberkuloosivastane (Mycobacterium bovis). Surmatud viirusvastased vaktsiinid on lastehalvatuse, gripi, marutõve jne vastu. Enamik bakterivastaseid
annaabi.ee 
