Ornament Peamiselt sümmeetrial või motiivide liht- või rütmilisel korduvusel põhinev pinnakaunistus. Omane eriti tarbe- ja ehituskunstile. Rõhutab eseme arhitektoonikat ja korrapärastab tema pealispinda. Võib olla näiteks süvistatud, reljeefselt pinnale lisatud, maalitud ja kootud. Tähenduselt võib olla sümboolne ja
valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei-
Feodaalriigid n Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem n Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia n Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus n Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) n Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) n Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) n Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine n Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) n Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik n Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus
St pigem rajajoon kui piir. Feodalism: jagatud võimuga süsteemid - talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem, kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia, erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus, senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse, lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet), kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser), linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine. Seisusteriik - feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad seisustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes, kuningas kõrgemalseisva vahendajana, suurem institutsionaliseeritus.