Teisest ja kolmandast kordusnivelleerimisest üksikasjalikuma ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 38/39, 2009: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine aastail 1950-1996". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Esimene, teine ja kolmas kordusnivelleerimine". 1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda (1970-1996) kordusnivelleerimisega võrreldes? Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151). Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km. 1936
Eesti kõrgusvõrk Uue kõrgusvõrgu projekteerimise lähtepunktidest lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine". Teisest ja kolmandast rekonstrueerimistööde etapist ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 35, 2007: "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". Neljanda kordusnivelleerimise töödest ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 41, 2011: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine 2001- 2011/2012". Lugege lisaks AS Planserk aruande "Geodeetiliste tööde aruanne. Kõrgusvõrgu nivelleerimine " lk. 4-21, kui näidet kogu kordusnivelleerimise perioodi (2004-2010) ühe aasta jooksul tehtud nivelleerimistöödest.
Koodinaadid hiljem arvutatakse geodeetilsteks (A=α(λL)sinφ). Sideküljed ja –nurgad nig vaeküljed ja –nurgad arvutatakse siinuslause abil 35. Millised trilateratsioonivõrgu elemendid mõõdetakse, aga millised ja millise valemi abil arvutatakse?Trilateratsioonis mõõdetakse kolmnurkade küljeikkusi. Nurgad arvutatakse koosinuslausega cosA= 36.Selgita riikliku kõrgusvõrgu põhiülesannet.Mis on kordusnivelleerimise põhjus ja milline on selle sagedus? Riiklik kõrgusvõrk kindlustabkogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafiliste mõõdistamisele, geodeetilistele mõõdistamisele ja teaduslikule uurimistööle. Kordusnivilleerimine on vajalik sellepärastet maakoore tõusude ja languste tõttu muutuvad reeperite kõrgused. I klass – 20...25a, II klass – 30...35a 37
annaabi.ee 
