1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast draamaloomingust on teada ,,Kosjakased," ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" ja kõigile tuntud ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Koidula näidendites on üks ühine joon eelistatakse armastusabielu ja kiidetakse haridust. Etendus ,,Saaremaa onupoeg"
1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast draamaloomingust on teada ,,Kosjakased," ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" ja kõigile tuntud ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Koidula näidendites on üks ühine joon eelistatakse armastusabielu ja kiidetakse haridust. Etendus ,,Saaremaa onupoeg" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuise_Selts http://et.wikipedia
Kuidula teatri põhinäitlejateks kujunesid arstiteaduse üliõpilane Heinrich Rosenthal, Koidula vend, gümnasist Harry Jannsen ja ametnik Tõnis Pekk. Naisi takistas lavale astumast seltskondlik moraal. Kuna noormeeste esinemisega naisterollides oldi harjutud, siis ei tekitanud see kummastust. Näitejuhina olevat Koidula abivalmis, aga nõudlik. Seda eesti teatri esimest etendust nägid umbes 250 inimest, ukse taha jäänute nõudmisel anti järgmisel päeval kordusetendus. Teatri Harrastuse levik üle Eesti Teatri- ja muusikaharrastus levis pärast esimesi etendusi Tartus koos eesti seltside asutamisega kiiresti üle kogu Eestimaa. Viljandi oli Tartu kõrval teine väga rahvuslikult meelestatud paik sealses eesti seltsis Koit (asustatud 1872) lavastati juba järgmisel aastal Koidula ,,Säärane mulk". Naistegelasi mängisid siin naised ja ka karjapoiss Jütsi esitas keegi noor tüdruk väga naljakalt. Lavastus ise olevat mõjunud elulähedasemalt kui Tartus
Kuna juba õhku paisatud kasvuhoonegaase pole võimalik ära korjata, mõjutab praegune õhureostus meie kliimat veel mitmekümnegi aasta pärast. Suurbritannias on valitsus algatanud arutelu, kuidas leevendada kliimamuutuste tagajärgi. See tähendab näiteks arvestamist, millised alad jääksid merevee taseme kerkides vee alla ning kuidas inimesed ümber asustada. Ka Eesti kahe aasta tagune jaanuaritorm ja selle tänavune kordusetendus viitasid vajadusele Eesti elu planeerimisel ka loodusega arvestada. Valimatult igale poole majade ehitamine võib tulevikus valusalt kätte maksta, kui krunt ära upub. Ja kas meie supermarketite ja spordihallide katused peavad vastu, kui sinna ühe ööga kümme sentimeetrit jääd sajab? Välisilmast · Austraalias peavad püssid kotti panema 15 000 pardikütti, sest tugev põud kahandas lindude arvu ligemale kolm korda.
konsuliks. Tekkis ühe inimese võim vabariigi sees (formaalselt oli tegu vabariigiga, sisuliselt monarhia vormiga). · 2. dets. 1804 kroonimine keisriks Notre-Dame'is (Empereur des Français). Paavst Pius VII oli tseremooniameistriks, ent Napoleon ise asetas keisrikrooni pähe, sümboliseeris seda, et Napoleon 1. konsulina oli ainus, kes sai teostada ülemineku vabariigist keisririiki rahva tahe. · See oli 800. a Karl Suure kroonimise kordusetendus. Vanade traditsioonide elluäratamine, Euroopa maailmariigi idee Napoleoni tsiviliseeriv missioon · Vallutus+missioon tsiviliseeriv missioon · Napoleoni "heatahtlik impeerium". Prantsuse rahvas kui esimene kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Oli loonud vabariigi uut tüüpi impeerium. · Euroopa taasühendamise idee: luua ,,Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega"
annaabi.ee 
