ja raamatuostude hulgast, toimib kujutav kunst majanduslikus ja kommunikatiivses vaakumis. Vaidlused kaasaegse kunsti üle ei pärine teadagi mullusest aastast, nende kõrgaeg jääb 1990ndate esimesse poolde. Toona peeti mitmel pool, eriti aga Prantsusmaal ja USAs, otsapidi aga Eestiski maha kaunis kirglikud debatid kaasaegse kunsti olemuse ja vajalikkuse üle, ja neid oleks mõistlik meeles pidada, et praegused vaidlused ei osutuks eelnevate tahtmatuks korduseks. Vaidluste keskmeks kujunes ennekõike küsimus kaasaegse kunsti piiridest ja hindamiskriteeriumitest: kui enam pole võimalik hinnata, mis teeb kaasaegsest kunstiteosest kunstiteose. Praeguses vaidluses on paljud põhjendatult tõdenud, et nimetus „kaasaegne kunst“ on väga ebamäärane ja vajab seega arutelu sisukuse huvides selget piiritlemist Selline tähendus on aga paraku kaunis sisutühi – esiteks jäävad ebaselgeks «kaasaegse» ajalised
tingimust pärast tegevuste täitmist ning neid täidetakse seni, kuni tingimuse väärtus on väär. Do ... Loop-lausesse kuuluvaid lauseid täidetakse alati vähemalt üks kord. FOR lause For ... Next-lauses (lühemalt For-lauses) käsutatakse korduse täitmise juhtimiseks spetsiaalset juhtmuutujat, mille väärtust muudetakse automaatselt algväärtusest lõppväärtuseni etteantud sammuga. Taolist kordust nimetatakse sageli juhtmuutujaga korduseks. Lause tüüpstruktuur ja täitmiseeskiri (kui samm - av3 > 0) on järgmised: Siin on v juhtmuutuja ja av1, av2, av3 arvavaldised: av1 - juhtmuutuja algväärtus, av2- lõppväärtus, av3- samm. Vaikimisi samm on l. Exit For-lause katkestab korduse täitmise ning annab täitmisjärje järgmisele lausele. Lause täitmine toimub järgmiselt. Juhtmuutuja saab järjest väärtusi av1-st kuni av2-ni sammuga
araablased suurest osast oma maadest, olgu siis era- või ühiskondlikust, loobuma. Valdavalt islamiusulisse semiidi kogukonda kuuluvad Palestiina araablased järeldasid sellest kõigest, et just nemad pidid maksma kristliku Lääne antisemitismi eest. (Chapman 1989, 64) 22 Araablaste jaoks olid Teise maailmasõja järelkajad Esimese maailmasõja järel toimunu kibedaks korduseks. Jällegi oli neile antud igasuguseid lubadusi, et nende koostöövalmidust või vähemalt neutraalsust tagada, kuid pärast sõja lõppu murti taas kõiki lubadusi taas. (Ibid.) Väljavõte Suurbritannia kirikukogu raportist pealkirjaga ,,Towards Understanding the Arab-Israeli Conflict": ,,Kõige tähelepanuväärsem ja kohutavam jõud, mis mõjutas Iisraeli riigi loomist (ja sellele järgnenud Araabia-Iisraeli konflikti) oli Euroopas aset leidnud holokaust