kaduma ebatiheduste tõttu kolvi ja klappide kaudu ja määratakse pumba katsetustel. See on tegelikult pumba poolt antud vedeliku maht ühe käigu jooksul jagatud pumba silindri töömahule. Arvestustes võetakse mahukasuteguriks 0,9 - 0,97 . Kahekordse pumba jõudluse saab arvestada valemiga Q= (2 D 2 - d 2 ) S 60nm 4 Mitmesilindrilise kolbpumba, kus mitu silindrit töötavad ühelt võllilt, kogu tootlikkus võrdub silindrite arvu kordsega. Kolbpumba tootlikkuse valemist on näha ,et tootlikkus peale pumba põhimõõtmete on seotud pumba pöörete arvuga (n) , mis määrab kolvi liikumise kiiruse. Kolvi liikumise kiiruse teekonna jooksul liikudes ühest surnud seisust teise ei ole konstantne suurus ,vaid oleneb väntvõlli pöördenurgast. 23 R L x S
punktide kohta meetrites, aga sentimeetri täpsusega ning andmed saab nivelleerimisraamatust. Pikiprofiili konstrueerimiseks kantakse punktide kõrgused valitud vertikaalmõõtkavas vertikaaljoonte abil tinghorisondist ülespoole. Saadud punktid ühendatakse omavahel murdjoonega, mis kujutab maapinna vertikaallõiget piki trassi. Tinghorisondile valitakse kõrgus sõltuvalt maapinna kõrgustest nii, et ta oleks võrdne kümne meetri kordsega ja et profiili madalaim punkt jääks tinghorisondist umbes 10cm kõrgusele. Tinghorisondi kõrgus kirjutatakse tema algusesse. Profiili koostamise hõlbustamiseks joonistatakse välja graafiline vertikaalmõõtkava, millele kirjutatakse juurde kõrgused iga cm tagant. Alati on üks laiem riba, kus antakse trassi sirged ja kõverad ja nende andmed. Rea keskele tõmmatakse sirgjoon, mille peale kirjutatakse lõigu pikkus ja suund
kaduma ebatiheduste tõttu kolvi ja klappide kaudu ja määratakse pumba katsetustel. See on tegelikult pumba poolt antud vedeliku maht ühe käigu jooksul jagatud pumba silindri töömahule. Arvestustes võetakse mahukasuteguriks 0,9 - 0,97 . Kahekordse pumba jõudluse saab arvestada valemiga Q= (2 D 2 - d 2 ) S 60nm 4 Mitmesilindrilise kolbpumba, kus mitu silindrit töötavad ühelt võllilt, kogu tootlikkus võrdub silindrite arvu kordsega. Kolbpumba tootlikkuse valemist on näha ,et tootlikkus peale pumba põhimõõtmete on seotud pumba pöörete arvuga (n) , mis määrab kolvi liikumise kiiruse. Kolvi liikumise kiiruse teekonna jooksul liikudes ühest surnud seisust teise ei ole konstantne suurus ,vaid oleneb väntvõlli pöördenurgast. R L x S
ja mootori raskusjõud. jõuvektor on suunatud alla. Nende jõudude võnkesagedus võrdub 2- taktilise mootori laotatud indikaatordiagrammi pikkuseks võetakse väntvõlli pöörlemise nurkkiiruse kordsega ( või 2 ) . 3600 väntvõlli pööret ja 4-taktilisel mootoril 7200 väntvõlli pööret. Eelpooltoodud võrranditest on näha ,et jõud N, T, Z ja nende VKM-i dünaamika arvestustes leitakse inertjõud väntvõlli pöörlemise komponendid võib arvutada liikumapaneva jõu Plp kaudu . Laotatud indikaatordiagrammi abstsisstelg ühitakse P-V diagrammi
annaabi.ee 
