Leedu 16. veebruar 1918 Soome 6 detsember 1917 Saksamaast: Elsass ja Lotring Poola (koridor) Belgia Taani Austria-Ungarist: Jugoslaavia Tsehhoslovakkia Austria Ungari 7.Enamlaste võidu põhjused kodusõjas *Enamlastel õnnestus Punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks *Kehtestasid oma võimualal karmi korra *Rakendati sõjakommunismiks nim. Majanduspoliitikat *nende kätte jäid tööstuspiirkonnad nind raudteesõlmed *valged tõrjusid potentsiaalseid liitlasi *valgete tegevus oli kordineerimata *valged ei tunnistanud äärealadel tekkinud riikide iseseisvust 8. Eesti Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale 28. nov 1918 algas Eesti Vabadussõda. Suures ülekaalis Punaarmee vallutas 1919 jaanuari alguseks suure osa Eestist (30-40km Tallinnast). Paljud eestlased ei uskunud, et suudavad suurele Venemaale vastu seista, ridele läksid peamiselt vabatahtlikud, kelel hulgas paistsid silma just koolinoored. 1919 algul tuli aga sõjaseisus ootamatu pööre.
Vene kodusõda: Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: Kogu majandus allutati riigi kontrollile. Kaotati palgad ja tasu teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras. Hakati toiduaineid konfiskeerima 2. veebruar 1920- Tartu rahu Jaan Poska ja Johve Miks enamlased võitsid ja valged kaotasid? Valged said lüüa, sest tõrjusid eemale mittevene rahvad. Nende tegevus oli kordineerimata. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed. Valged ei soovinud tunnustada äärealade iseseisvumist.
tundmaõppimine ning sostsaalsete suhete jaluleseadmine. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Tähtsaim osa on aru saamine. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust – suhtlemine on ainult see, mida vastuvõtja aru saab. Organisatsioon ei saa eksisteerida suhtlemiseta. Kordineerimata suhtlemisega ettevõtet tabab krahh. Osalejate järgi eristatakse nelja suhtlemistasandit: isikusisene, isikutevaheline, hühmasisene ja organisatsioonitasandiline. Suhtlemisvormid on suuline, kirjalik ja piltlik ehk visuaalne suhtlemine. Suhtlemine jaguneb kolmeks: otsene, kaudne ja massiline. Organisatsioonis toimub teabelevi kahel viisil: ametlikult ja mitteametlikult. Juht peab saavurama positiivse suhtumise ja olema hästi informeeritud. Tal on vaja readlikult planeerida kuidas
annaabi.ee 
