sirget. Neid sidemeid nimetatakse sidemeteks. Peale selle tuntakse veel ja sidet( sidet me ei käsitle). sidemed moodustuvad p orbitaalide kattumisel. sidemed esinevad tavaliselt kordsete sidemetega ühendites. Nii näiteks on N2 molekulis kolmikside, millest üks on ja kaks on sidet. Kui sideme kordus on suurem, siis on side aatomite vahel püsivam ning tuumadevaheline kaugus väiksem. Molekulide kordinatsiooniarv ja ruumiline konfiguratsioon sidemete arv määrab kovalentse molekuli tsentraalaatomi kordinatsiooniarvu. Neljavalentse süsiniku aatom moodustab CF4 molekulis neli ning CO2 molekulis kaks sidet. Süsiniku kordinatsiooniarv on nendes ühendites on vastavalt 4 ja 2. Kui tsentraalaatomiga on ühinenud ühevalentsed aatomid, on tsentraalaatomi kordinatsiooniarv võrdeline selle kovalentsiga. Antud elemendi maksimaalne kordinatsiooniarv ja maksimaalne kovalents on võrdsed
C. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsi D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik mo Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta? Student Response A. joonisel on võreelemetn nr 1, kus lisaks võreelemendi t B. Ruumkesentatud kuupvõre on alfa raual C. kristallivõre kordinatsiooniarv on 12 D. kristallivõre kordinatsiooniarv on 8 Score: 6/6 13. Millised neist on tardlahused? Student Response A. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre, kuid l B. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre ja lahu C. Cu aatomid säilitavad kristallivõre ja Ni aatomid asend D. Fe ja C moodustavad raudkarbiidi Fe3C Score: 5/5 14.
küsimus) 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta? Student Response Feedback A. joonisel on võreelemetn nr 1, kus lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides B. Ruumkesentatud kuupvõre on alfa raual C. kristallivõre kordinatsiooniarv on 12 D. kristallivõre kordinatsiooniarv on 8 Score: 6/6 13. Mis on tardlahus? Student Response Feedback A. Cu aatomid säilitavad kristallivõre ja Ni aatomid asendavad Cu aatomeid B. lahustaja komponent säilitab oma kristallivõre, kuid lahustuva komponendi aatomid asendavad lahustaja komponendi aatomeid
Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. joonisel on võreelemetn nr 1, kus lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides b. Ruumkesentatud kuupvõe on alfa raual c. kristallivõre kordinatsiooniarv on 12 d. kristallivõre kordinatsiooniarv on 8 Score: 6/6 Küsimus 13 (5 points) Mis on tardlahus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. lahustaja komponent säilitab oma kristallivõre, kuid lahustuva komponendi aatomid asendavad lahustaja komponendi aatomeid b
(malm). D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist. Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta? Student Response A. joonisel on võreelemetn nr 1, kus lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides B. Ruumkesentatud kuupvõre on alfa raual C. kristallivõre kordinatsiooniarv on 12 D. kristallivõre kordinatsiooniarv on 8 Score: 6/6 13. Millised neist on tardlahused? Student Response A. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre, kuid lahustuva komponendi B aatomid asendavad lahustaja komponendi A aatomeid. B. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre ja lahustuva komponendi B aatomid paigutuvad lahustaja komponendi A aatomite vahele. C
moodustab 60% massist. Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta Student Response A. joonisel on võreelemetn nr 1, kus lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides B. Ruumkesentatud kuupvõre on alfa raual C. kristallivõre kordinatsiooniarv on 12 D. kristallivõre kordinatsiooniarv on 8 Score: 6/6 13. Millised neist on tardlahused? Student Response A. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre, kuid lahustuva komponendi B aatomid asendavad lahustaja komponendi A aatomeid. B. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre ja lahustuva komponendi B aatomid paigutuvad
D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist. Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta? Student Response A. joonisel on võreelemetn nr 1, kus lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides B. Ruumkesentatud kuupvõre on alfa raual C. kristallivõre kordinatsiooniarv on 12 D. kristallivõre kordinatsiooniarv on 8 Score: 6/6 13. Millised neist on tardlahused? Student Response A. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre, kuid lahustuva komponendi B aatomid asendavad lahustaja komponendi A aatomeid. B. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre ja lahustuva komponendi B aatomid paigutuvad lahustaja komponendi A aatomite vahele. C
mehhanismi järgi nim. Kompleksühenditeks. Tsentraalaatomit, mis seob kindla arvu ioone või molekule nim. Kompleksi moodustajateks. Teme ümber paigutunud osakesi liiganditeks. Kõige levinumad kompleksi moodustajad on d ja f elemendid. Suhteliselt nõrgad kompleksi moodustajad on tüüpilised metallid. Liisanditel peab olema vaba elektronpaar või vaba orbitaal. Liigandid: H2O, NH3, CO jt. Iga kompleksi moodustaja seob teatud arvu liigandeid, mis vastab kordinatsiooni arvule ja kordinatsiooniarv on vahemikus 2-10ni, enam levinud on 4 või 6. liigandid moodustavad kordinatsiooni sfääri. Liiganditega koos moodustab kompleksi moodustaja sisesfääri, mis kirjutatakse nurksulgudesse. Kui sisesfäär kannab +laengut on ta kompleks KATIOON, kui + laengut, siis ANIOON. Ta võib olla ka neutraalne. Kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad välisfääri. NT: Nende suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsioon
Et iseloomustada kordinatsiooniarvu sõltuvust / vaatleme juhtu kui / = 0,2 (joonis 2.24). Maksimaalne suuremate ioonide arv, mis võib geomeetriliselt väiksemaga kontakteeruda, on 3. Neljanda suure iooni lisamine viib suuremate ioonide kattumiseni ja väga ebastabiilse olekuni tänu tugevatele tõukejõududele nende kattuvate ioonide vahel. Minimaalne /, mis lubab = 3 on / = 0,155 (joonis 2.24). / < 0,155 ei luba KA = 3; / suurenemisel on võimalik = 3. Alates / = 0,225 on võimalik kordinatsiooniarv 4 (joonis 2.24)) 3.2.5. Elektroneutraalsus ioonsetes materjalides (joonis 2.23) Ioonsete materjalide struktuuris peavad ioonid olema paigutatud nii, et säiluks materjali elektriline neutraalsus ka lokaalsel tasandil. See tähendab, et näiteks, ioonse CaF 2 ioonpaigutus peab olema selline, et iga Ca2+ iooni kohta on 2 F- iooni. 3.3. Kovalentne side (joonis 2.25) Suuna puudumine ioonilise sideme puhul tegi energeetiliselt soodsaks kolmemõõtmeliste struktuuride loomise
annaabi.ee 
