Kuningas pistis pea kaarikust välja ja leiti Varennes'is-riiki saab valitseda ka ilma kuningatta 17.jub.1791-kuninga taganemist nõudev petitsioon-Linnapea Bailly kuulutas eriolukorra, La Fayette andis käsu märatseijaid tulistada. Pariisi linnavalitsus(pariisi kommuun,lacomune De paris)äge vaidlus.Bailly astus tagasi, uueks sai Petion.La Fayette pretendeesis,kuid jäi Alla. Lahkus jakobiinide klubist ja asutas föjaanide klubi.poliitilised klubid(esimene oli bretoni klubi).kolmas oli kordeljeeride klubi,juhtfiguuriks Danton,kuulus pariisi linnavaltisusse. Seadusandlik kogu ja konstitutsiooniline monarhia-konstitutsioon võeti vastu 3.sept 1791.a. Asutav kogu.konstitutsioon hõlmas ka inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni,suspens Õigus.seadusandlik võimuorgan-ühekojaline parlament.asutava kogu viimane otsus:ükski Asutava kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu- Robespierre.
· Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid. Hiljem hakati jakobiinide all silmas pidama ainult montanjaare. Nende juhiks kujunes Maximilien Robespierre. Väga mõjukas oli ka kordeljeeride klubi, mille liikmed olid samal ajal ka jakobiinide klubi liikmed. Klubi nimetus tulenes frantsiskaanide vöö nimetusest corde ning koos käidi frantsiskaanide kloostris. 1792 vandenõu, emigrandtidevastased seadused, mida kuningas keeldub kinnitamast. 1792. a. 20. aprill Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale. Tungitakse Belgia territooriumile. 1792. a. suvi vastaste edu, emigrantide vandenõu oht. 1792. a. 10. august sankülottide ülestõus
nime Bretooni klubi (algselt käisid seal õhtuti koos Bretagne'ist pärit saadikud). Pariisi ülekolimisel hakkas sama seltskond koos käima Jakobiinide kloostri raamatukogus, kust ka nimetus JAKOBIINIDE KLUBI. Pärast La Fayette'i lahkumist jäid Jakobiinide klubisse veendunud vabariiklased. La Fayette'i ümber koondunud konstitutsioonilise monarhia pooldajad hakkasid kogunema Föjaanide kloostri ruumides, kust ka nimetus FÖJAANIDE KLUBI. Kolmas tähtis grupeering kogunes Kordeljeeride kloostrisse, kust ka nimi KORDELJEERIDE KLUBI (LE CLUB DES CORDELIERS). Selle juhtfiguuriks sai siiani veel üldsusele vähe tuntud DANTON19, kes kuulus uude Pariisi linnavaltsusse ning kes oli vaadetelt pigem vabariiklane. Nendest kolmest klubist (kuigi neid oli veel teisi) hakati õhtuti suunama poliitilisi otsuseid, mis järgnevatel päevadel kas parlamendis või linnavalitsuses ka ellu viidi. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Louis XIV tegi Versailles'st Prantsusmaa pealinna
nime Bretooni klubi (algselt käisid seal õhtuti koos Bretagne’ist pärit saadikud). Pariisi ülekolimisel hakkas sama seltskond koos käima Jakobiinide kloostri raamatukogus, kust ka nimetus JAKOBIINIDE KLUBI. Pärast La Fayette’i lahkumist jäid Jakobiinide klubisse veendunud vabariiklased. La Fayette’i ümber koondunud konstitutsioonilise monarhia pooldajad hakkasid kogunema Föjaanide kloostri ruumides, kust ka nimetus FÖJAANIDE KLUBI. Kolmas tähtis grupeering kogunes Kordeljeeride kloostrisse, kust ka nimi KORDELJEERIDE KLUBI (LE CLUB DES CORDELIERS). Selle juhtfiguuriks sai siiani veel üldsusele vähe tuntud DANTON19, kes kuulus uude Pariisi linnavaltsusse ning kes oli vaadetelt pigem vabariiklane. Nendest kolmest klubist (kuigi neid oli veel teisi) hakati õhtuti suunama poliitilisi otsuseid, mis järgnevatel päevadel kas parlamendis või linnavalitsuses ka ellu viidi. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Louis XIV tegi Versailles’st Prantsusmaa pealinna
annaabi.ee 
