Aine- ja energiavahetus Aine- ja energiavahetuse põhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu
Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb enegria, mis talletatakse makroerilistesse ühenditesse nt.ATP (40%) ning erladub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid. · 1 g sahhariidide oksüdatsioonile vanabe 17,6 kJ energiat. Järgnevalt kasutab organism rasvu · 1 g lipiidide oksüdatsioonile vabaneb 38,9 kJ energiat. Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. · 1 g valkude oksüdatsioonile vabaneb 17,6 kJ energiat. ATP ehk adenosiintrifosfaat
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised
(nt väävlibakterid) Heterotroof (tarbija) - organism, kes saab oma elutegevuseks vajalikud ained ja energia toidust, lagundades sealseid valmis orgaanilisi aineid. (orgaaniline aine oksüdeerub, st reageerib hapnikuga → energia) nt. seened, kõik loomad. Miksotroof - organism, kes suudab vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. (nt. valguses autotroof ja pimedas heterotroof.) nt. silmviburlane, putuktoidulised taimed (huulhein) Isetootjad ehk autotroofid seovad ise süsinikku. Neid jaotatakse kahte suurde gruppi: fotosünteesijad, kes kasutavad valgusenergiat (nt taimed) ja kemosünteesijad, kes kasutavad keemilist energiat (nt väävlibakterid). Tarbijad ehk heterotroofid vajavad süsinikku toidust (nt inimene). Miksotroofid suudavad ainevahetustüüpi muuta (nt ümaraleheline huulhein). Metabolism koosneb kahest vastandlikust protsessist: assimilatsioon ja dissimilatsioon. Assimilatsioon - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid
AINEVAHETUS Aine- ja energiavajaduse põhijooned Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid). Autotroofid Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine: taimedes moodustub tselluloos ja tärklis, lisaks lähtub glükoosist mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, on aluseks paljudele biokeemilistele protsessidele.
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof- (isetoitujad) valmistavad ise orgaanilist ainet, kasutades selleks valgus- või keemiliste reaktsioonide energiat ja mineraalaineid. Nt taimed, vetikad, bakterid (tsiianobakterid, kemosünteesijad bakterid), sinivetikad. Heterotroof- (valmistoitujad) saavad ainet ja energiat toitu lagundades. Nt loomad, seened, bakterid, protistid, lihasööjad taimed (huulhein, võipätakas, vesihernes). Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3
vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, milleks nad kasutavad valgus energiat. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessist. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Sellest moodustub taimedes tärklis või tselluloos. Kunas glükoosist lähtub veel mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, ei vaja taimed täiendavad orgaanilist ainet väliskeskkonnast. Autotroofide hulka kuuluvad ka mõned bakterid ja protistid. Heterotroofid saavad energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Orgaanilisi aineid saavad nad väliskeskkonna anorgaanilistest süsinikuühenditest. Heterotroofid lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Miksotroof käitub valges kui autotroof ning pimedas kui heterotroof.
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
ainet. Heterotroofide energiaallikateks on orgaanilised ained. TOIDUGA SAADAVA ENERGIA LAGUNDAMINE ELUTEGEVUSEKS VAJAMINEVA ENERGIA SAAMISEKS SÜNTEESIPROTSESSIDE LÄHTEAINETE SAAMISEKS Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. METABOLISM ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON Dissimilatsioon selle moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Protsessis võib eristada biopolümeeride hüdrolüüsi ja sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. Energarikkad ehk makroergilised ühendid (üks peamine makroergiline ühend on ATP). Assimilatsioon selle moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide, nukleiinhappeid, lipiide, valke jne
2. glükoosi lagunemine(aeroobselt): glükoos laiemas mõttes 1)glükoos (kitsamas mõttes) toimub tsütoplasma võrgustikus: C6H12O62CH3-CO-COOH+4H ,püroviinamarihape 3H+3NAD2NADH2 *2ADP+2H2PO42ATP+2H2O 2)tritraaditsükkel, toimub mitokondri maatriksis 2CH3COCOOH+6H2O6CO2+2OH 2OH+10NAD10NADH2 3) hingamisahel, toimub mitokondri harjakestel 12NADH212NAD+24H 6O2+24H12H2O * 36ADP+36H3PO436ATP+36H2O glükoosi lagunemise summaarne võrrand: C6H12O6+6O26CO2+6H2O 38ADP+38H3PO438ATP+38H2O anaeroobne glükolüüs: glükoosi lagunemine ilma 02 osavõtuta 1) C6H12O62CH3COCOOH+4H 2ADP+2H3PO42ATP 2CH3COCOOH+4H2C2H4OHCOOH 1. millisel juhul ja miks tekib lihastes piimhape ja mis sellest edasi saab? 2CH3COCOOH+4H2C2H5OH+2CO2 2. Kus ja kelle poolt ja millise tulemusega viiakse läbi antud reaktsioon? Piimhappe käärimisel ja piimhappebakterite elutegevuse käigus. Lihastesse kuhjuv piimhape ei ole o2 puudumisel enam lihastes kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, valu , krampe
BIOLOOGIA I periood 3. osa Metabolism Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis sahhariidid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga 1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse Järgnevalt kasutab organism rasvu
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat?Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid?Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9
valgusenergiat ja anorg ühendeid(H2O, CO2). Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Glükoos on paljude teiste org. ühendite sünteesi lähteaine. Taimedes moodustub glükoosist otseselt veel mitmete lipiidide süntees. Glükoos on koos mineraalsooladega aluseks veel paljudele järgnevatele biokeemilistele protsessidele. Lisaks taimedele on fotosünteesijad ka osa baktereid ja protiste. Lisaks fotosünteesijatele kuulub a hulka ka kemosünteesijad, need on erinevat liiki bakterid, kes toodavad org ainet anorg ühenditest. Seejuures kasutavad nad energiaallikana anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Kemosünteesijad viivad läbi redoksreaktsioone, mille käigus vabanenud energiat kasutavad org ainete sünteesiks. Heterotroofid- organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org aine oksüdatsioonil.Suurem osa organismidest on h. Siia kuulub eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-, või
glükoosi esmane lõhustamine. Moodustub 2 püroviinamarjahappe molekuli. Vesinik seotakse vesinikukandjaga NADH2-ga. Toodetakse 2 ATP molekuli(vabaneva energia arvelt). Peab olema hapnik(aeroobne glükolüüs). Kui O2 ei jätku(käärimine), tuuakse H tagasi ja püroviinamarjahappe asemel moodustub 2 piimhappemolekuli võo 2 etanooli molekuli. Inimesel tekib O2 puudusel glükoosi lagundamisel piimhape(põletik ja valu). Piimhape viiakse verega maksa, kus ta lagundatakse aeroobselt. Etanool tekib pärmseente tegevuse tulemusena anaeroobsetes tingimustes. Pärmseened toituvad glükolüüsist ja eraldavad CO2 ja etanooli. 2)tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses(maatriksis). CO2 eraldub väljahingamise käigus atmosfääri. Vabanevad süsinikud seotakse vesinikukandjaga. 20 H aatomit ja moodustub 10 NADH2. Selles tsükliosas ATP-d ei toodeta. 3)hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakeste peal. O2 molekulidega seotakse NADH2-lt elektrone
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine).
C6H12O6 + 6O2 à 6CO2 + 6H2O [38ADP + 38Pi à 38 ATP] Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on võimalik sünteesida kuni 38 ATP molekuli. Füüsiline töö vajab täiendavat ATP energiat -> kiireneb org. ainete dissimilatsioon -> ATP süntees-> vabaneb rohkem soojusenergiat. Organismi ülekuumenemist aitab vältida higistamine (higi aurustamiseks kasut. soojusenergiat). Glükoosi oks. vabanenud energiast salvestatakse 40% ATP molekulidesse, 60% hajub. Glükoosi lagundamise etapid: 1. glükolüüs, 2. tsitraaditsükkel, 3. hingamisahela reakts-d. Toimuvad: 1. glükolüüs päristuumse raku tsütoplasmavõrgustik, 2. tsitraaditsükkel mitokondri sisemus, 3. hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanid. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape CH3COCOOH (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit
ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkuda metabolismis. Kui molekuli koostisesse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nimetatakse ühendit adeniinfosfaadiks (ADP), kolmanda fosfaatrühma liitmisel ADP molekuliga tekib ATP. Selle protsessiga salvestub ATP-sse ligikaudu 30kJ energiat ühe molekuli kohta. Glükoosi lagundamise üldvalem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O + 38ATP GLÜKOOS ENERGIA Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Lähteaineks on C6H12O6. Glükolüüsil toimub glükoosi järkjärguline muutumine ensüümreaktsioonide käigus. Tekivad 2 püroviinamarihappe molekuli (2 PVA). H jääb üle (NADH2 ) Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, lähteaineks on PVA, toimuvad tsüklilised ensüümreaktsioonid. Tekib CO2 ja NADH2. Hingamisahel toimub mitokondri membraanides. Energia saadakse vesiniku lõhustamisel,
Aine- ja energiavahetus 1) Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile. · Autotroofid - Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroof - Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid. 2) Kuidas saavad autotroofid energiat? Valgusenergia - Fotosünteesijad (rohelised taimed) saavad energiat valgusenergiast. Keemiline energia - Kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega). 3) Kuidas saavad autotroofid orgaanilisi aineid? Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed saavad orgaanilisi aineid fotosünteesiprotsessi käigus. 4) Nimeta autotroofe
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.MÕISTED 1)Aeroobne glükolüüs-Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs, kui hapniku ei ole piisavalt, siis toimub anaeroobne glükolüüs. 2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid 3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi
ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.Organismide toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus. Autotroofid Heterotroofid Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus
) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi aineid väliskeskkonnast. Vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Vastavalt sellele jaotatakse organismid auto- (organismid, kes sünteesivad elutegevuseks orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest (fotosüntees, kemosüntees; rohelised taimed, bakterid, protistid)) ja heterotroofideks (organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil; loomad, seened). Metabolismiks nimetatakse organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, jagatakse assimilatsiooniks (organismi kõik sünteesiprotsessid; saadakse sahhariide, lipiide, valke jt.; vajatakse energiat; fotosüntees,
Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks
Näiteks: taimed, samblikud, vetikad. Heterotroofid on organismid, kes ise orgaanilisi ühendeid moodustada ei oska ning saavad eluks vajalikud orgaanilised ained toiduga. Näiteks: loomad ja seened. Sapotroofid on (seened) organismid, kes toituvad surnud orgaaniliselt ainest. Näiteks: musttäpphallik. Miksotroof on on organism, kes vastavalt keskkonnale saab oma ainevahetust muuta. Näiteks: roheline silmviburlane, kärbsepüünis. Assimilatsioon on organismis toimuvad sünteesiprotsessid. → saadus: sahhariidid, lipiidid, valgus, nukleiinhaped, jne. → lähteaine: ensüümid, täiendav energia (makroenergilised ühendid) Näiteks: fotosüntees, DNA süntees dissimilatsioon on organismis toimuvad lagundamisprotsessid. →Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. (rakuhingamine)
Vabaneb energia.) ATP universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glüküüsi, käärimise ja hingamise käigus. Glükoosi lagundamine *Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis(polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Lagundamise etapid: 1) glükolüüs ehk glükoosi algne lagundamine toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2) tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses 3) hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel, selles etapis vabaneb kõige rohkem energiat Glükolüüs jaguneb:1)Anaeroobne glükolüüs hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub etanool või piimhape 2)Aeroobne glükolüüs hapnikku on piisavalt
-sünteesiks kasutab valgust -esmase orgaanilise aine saavad (valgusenergiat) toidust ANORG →ORG -sünteesivad kehale vajalikke ained -taimed, samblikud, samblad, vetikad ORG →ORG -kaunis kuldking, põisadru, -loomad(vihmauss), seened, bakterid tsüanobakter (v.a tsüano) -meririst, roheline silmviburlane pole kumbki METABOLISM organismis asetsevaid sünteesi- ja lagundamisprotsse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ASSIMILATSIOON ADP+D SARNASUS DISSIMILATSIOON ATP -süntees, aine tekib -mõlemad on -lagundamine, aine laguneb
sünteesimisprotsesside lähteaine saamine enamus loomi on heterotroofid samuti surnud orgaanisest ainest toituvad seened sprotroofid Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide lipiide valke nukleiinhappeid Vaja on lähteaineid, ensüümme, täiendavat energiat (makroergilised (salvestavad energiat) ühendid) NÄITEKS: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroenergilistesse ühenditesse. NÄITEKS: ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%) NÄITEKS: Glükoosi lagundamine ehk raku hingamine ehk ... Orgaaniliste ainete dissimilatsioon
· Eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismid rakuhingamiseks. · On tekkinud osoonikiht, mis kaitsed UV-kiirguse eest. · Inimühiskonna progress põhineb sammuti orgaanilise aine põletamisel. Autotroofid organismid, kes kasutavad oma elutegevuseks valgusenergiat (fotosünteesijad) või readoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesijad, näiteks raua- ja väävli bakterid) ehk autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotoroofid organismid, kes oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil ehk orgaanilise aine lagundamisel (kõik loomad, kõik seened ja enamus bakteritest). Assimilatsioon kõik organismis toimuvad ainete lagundamis protsessid. Selle käigus saadakse sahariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt
- Kemosünteesijad kasutavad keemilist energiat. · Heterotroof - Organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. - Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · Miksotroof Segaainevahetustüüp- vastavalt keskkonnatingimustele: valguse käes autotroofne või heterotroofne ainevahetustüüp. Näiteks: roheline silmviburlane. · Assimilatsioon - Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. - Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. - Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat - Näiteks: fotosüntees, DNA süntees · Dissimilatsioon - Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. - Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. - Dissimilatsiooniprotsessides vabaneb energia orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil.
aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. anaeroobne glükolüüs(käärimine) - hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia - fotosünteesijad (rohelised taimed, tsüanobakterid) keemiline energia kemosünteesijad ( mõned bakterid näiteks väävlibakterid, rauabakterid) Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainetHeterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid on loomad, seened, bakterid Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. · AUTOTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid) Autotroofide hulka kuuluvad: Taimed, osa baktereod, osa protiste(nt vetikad.) Autotroofid sünteesivad vajalikud ained: fotosünteesi teel või kemosünteesi teel. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
