Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivastes on ka säilinud kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata. Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid, ripatseid, helmeid ja kõrvarõngaid. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.venetalu.ee/Vene_rahvariided_3.htm http://www.tps.edu.ee/materjalid/teiste_maade_rahvakunst/riided.html http://gallery.lib.haapsalu.ee/index.php/Loeng-Kesk-Venemaa-rahvariided-4-02-2012
Lõuna pool kanti – nagu öeldud – rohkem vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest vooder. Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid. Rahvarõivastes on säilinud ka kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata. Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid, ripatseid,helmeid ja kõrvarõngaid HIINA RAHVARÕIVAD Hiina talupoegade rõivad olid lihtsad ja õmmeldud labase koega riidest. Tavaliselt kandsid nad laia säärega pükse, puuvillasest riidest tuunikat ning õlgedest viiske. Peas oli kübas, mis kaitses päikese kui ka vihma eest. Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet. Riiete stiil ja isegi värv oli määratud seadusega ning näitas sotsiaalset seisundit.
·sport: jalgrattad, uisud, suusad. 19. saj lõpus matkiti möödunud stiile, jätkusid ka uue otsingud. Elutempo ja moodide vaheldumine kiirenes, rõivaste põhijooned säilisid. Materjalid mitmekesised. Enam kasutati sametit, atlast, sifooni, drapeeringuteks elastseid kangaid. Värvustest olid sajandi alguses soosituimad sinine rohelisega, kollane rohelisega ja hall roosaga. 20. saj teisel kümnendil olid levinuimad värvused järgmised: punane korallist bordooni; sinine sirelist hallikani; kollane salatist sidrunini. Päevane rõivastus oli tumedamates toonides hall, must, pruun. Kanti ka väikese musta-valge ruudulist ja tumerohelist. Siluett: Figuurile anti korsetiga S-kujuline paine. Pihaosa liibuv, püstkraega. Varrukad 19. saj lõpus suured, balloonisarnased, sageli volangide, kroogete, plisseega kaunistatud. Vöökoht korsetiga kokku tõmmatud. Seelik puusadelt liibuv ja alt laienev, hiljem ka klosslõikeline.
annaabi.ee 
