nimetus Egeuse kultuur. 2.Minotaurus-sõnni pea ja inimese kehaga koletis, Minos laskis rajada labürindi tema jaoks. Igal aastal toiduks 7 noormeest ja 7 neidu. 3.Knossose palee-sajad ruumid, vannitoad veetorustikega ja vesiklosetid. 4.Kreetalaste seinamaalid kujutati peamiselt inimesi, rõõmsalt värvikad, ühele seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi ,,Pariisitar". 5.Kreetalaste vaasid varasematel esineb üksnes geomeetrilisi mustreid, hilisematele maaliti lilli, tigusid, korallisarnaseid kaunistusi. 6.Kultuuri hääbumine- 15.saj.e. Kr tulid mandrilt ahhailased ja purustasid Knossose. Ahhailaste kunst oli karmim, ülistas sõda ja jahipidamist. 7.Ahhailaste võimsad linnad-Mükeene ja Tiryns Peloponnesose poolsaarel. 8.Trooja sõda suurim sõda vanakreeka mütoloogias, sõja reaalne asetleidmine on tänapäeval suure kahtluse all. Sõja põhjus-õun kõige kaunimale, kolm jumalannat tahtsid endale saada
Ühele kenale seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi "Pariisitar". NB! Suurenda pilte! b) Knossose palee seinamaal hüüdnimega ,,Pariisitar" (originaal) a) Knossose palee osaliselt restaureetud tuba c) Jumalannakujuke Knossose paleest Kreetal harrastati ka vaasimaali. Varasematel vaasidel esineb üksnes geomeetrilisi mustreid, hiljem maaliti neile lilli, näiteks iiriseid ja liiliaid, samuti kalu, tigusid, kaheksajalgu, korallisarnaseid kaunistusi. Kreeta skulptuuri tuntuimateks näidisteks on väikesed edevates volangseelikutes jumalannakujukesed, kellel käes maod. Need jumalannad on kodude kaitsjannad. 15. saj. eKr. tulid mandrilt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Ahhailased ise olid saabunud Kreekasse neli sajandit varem ja rajanud Peloponnesose poolsaare kõrgendikele võimsad linnad Mükeene ja Tirynsi. ______________ 1
KUJUTAV KUNST: • Suurplastika teoseid pole üldse leitud. • Väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist; stukist reljeefe ja steatiidist lõigatud riistu. o Keskminoilise lõpul suur muutus: kaob värvirikkus ja stiliseerimine taandub naturalismi ees: taimevormid esinevad loomulikul kujul, eelistatud on iiris ja liilia; palju ka mereelukaid, kalu, tigusid ja korallisarnaseid kujutisi; varsti jälle stiliseerivam laad; loodusmotiivide jaotus muutub sümmeetriliseks ja reeglipäraseks (paleestiili vaasid) Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr): Eelnev kunst homerose perioodil oli tuntud geomeetrilise stiili kaudu. Selle ajastu vaasidel esinev ornamentika eelistab geomeetrilist laadi kujundeid, vaasidel on kujutatud siksakke, kolmnurki, sõõre, lainelisi jooni jne. Mustrid asetatud
annaabi.ee 
