Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Näiteks A. Solzenitsõni kirjutatud raamatu vastu koraldati NSVL-is propakandakampaania, aga lääneriikides sai see raamat vägagi populaarseks. Külma sõja mõjul sai uueks juhtivaks kunsti zanriks popkunst, kus ironiseeriti teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami koomiksite ja tarbegraafika ülistusena. 1947. aastal ilmus USA-s esimene koomiksiseeria, mis hirmutas ameeriklasi kommunismiohu eest. Külma sõja perioodil olid väga levinud poliitilised
suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin. Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel. Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres.
suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin. Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel. Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres.
annaabi.ee 
