3 Õppematerjal pühapäevakoolidele. Ilomantsis, pühade Isade pühapäeval, 1981 mõjub korrastavalt ja ülesehitavalt. Väga oluline on meloodia domineeriv roll. Traditsioon on pärit reformatsiooniaegselt Saksamaalt. Suhteliselt lihtsa joonisega meloodia tunnistati ülimuslikuks ja iseseisvaks. Ta ei pruukinud algselt olla seotud ühegi konkreetse tekstiga, ta teenindas mitmeid tekste, mis edastasid kristlikest põhimõtetest lähtunud sõnumeid. Sõnal ja muusikal ei ole koraalis mitte alati omavahel ideaalset sisemist kokkukuuluvust. Ja vaatamata sellele vastuolule tekib siiski toimiv ja inimese psüühikat mõjutav muusikaline protsess isiklikust hardusest kuni ühistundes hümnilikult väljendunud ülistuseni.4 Gregoriuse laul Gregooriuse laulule toetuv katoliku kiriku liturgia on keskendunud sõnale. Gregooriuse laulule on iseloomulik proosatekst, mille allikas on Piibel (nt Taaveti laulud, Magnificat) ja muud kanoonilised palvetekstid
sajandil seoses Frangi riigi laienemisega - Väljaspool kirikut polnud vajadust muusikat kirja panna Ühehäälsus ja Gregooriuse laul - Gregoorius I Suur (540-604) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja lasi võtta kasutusele uue liturgiakorralduse (liturgia-jumalateenistuse ehituse kord) - Ta lasi ühtlustada liturgilised tekstid, mis said ühtse kirikulaulu e. gregooriuse laulu(koraali) aluseks, Gregoorius ise laule ei kirjutanud - Gregooriuse koraalis on alati peamised tekst ja sõnum, muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev - Tunnused: ladinakeelne, ühehäälne, saateta, puudub taktimõõt, lauldakse vanades laadides, responsoorne laul - Teisel aastatuhandel sai see kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale Missa ja noodikiri - Missa ja tunnipalvus - kaks põhilist jumalateenistuse liiki
Tema juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. Meloodiate reformimisega polnud Gregorius Suur otseselt seotud, see protsess algas mõnevõrra hiljem. Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Gregorise koraalis on alati peamised tekst ja sõnum. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev, ulatudes ühel helil teksti lugemisest (retsiteerimine) liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanre ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta, ent kirikus kasutatakse siiski sageli tagaishoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor, mis sageli
annaabi.ee 
