140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neerupuudulikkus, äge südamepuudulikkus koos kopsutursega ning verevalumid silma võrkkestal. (Ristimäe 2005.) Hüpertensiivse kriisi tekkepõhjused võivad olla erinevad. Seda võib esineda nii hüpertooniatõvega inimestel kui ka teiste haiguslike seisundite korral, milledeks võivad olla nii rasedustoksikoos, peatrauma, mitmesugused neeruhaigused, kasvajad, ravimimürgitus, aordi kihistuv aneurüsm, ajunisult, südameinfarkt ja süsteemsed sidekoehaigused. (Bare, B. Jt. 2008.)
Saun tõstab meie immuunsussüsteemi jõudu. Sauna vastunäidustused on kõrge palavik, kroonilise haiguse ägenemine, värske infarkt, südame lihaste põletik, ajutraumad, aneemia, epilepsia, Botkini haigus. Sauna ei tohiks külastada ka järgmiste näidustustega: · Halvaloomuliste kasvajatega; · Akuutsete hingamisteede viirushaigustega (näiteks ägeda nohuga on saunaminek vastunäidustatud); · Aktiivse tuberkuloosi ja haigustega, mis on seotud kopsutursega; · Maohaavandite ja maksapõletiku korral; · Kõrgenenud silmarõhu korral; · Ägeda neerupõletiku (akuutse nefriidi) ja kaugelearenenud neerupuudulikkuse korral; · Ägeda suguteedes esineva põletikuga ja kohe pärast suguelundite kirurgilist ravi; · Insuldijärgse ajuhalvatusega ega akuutsete närvisüsteemi põletikega; · Akuutse liigesepõletikuga ja põletikuvastaste hormonaalsete ravimite (kortikosteroidide) ravikuuri ajal;
Järsud vererõhu tõusud – hüpertooniline kriis ja hädaolukord Rasked südamelihaste põletikud Südameklapi rikked Füüsiline, emotsionaalne ülepinge südamehaiguse olemasolul Rütmihäired Parema vatsakese ägeda puudulikkuse sagedamad põhjused: Parema südamevatsakese infarkt Kopsuarteri trombemboolia (embolid sagedamini pärit vaagna või alajäsemete süvaveenidest ) Millist asendit vajab kopsutursega haige? HAIGE ASEND! – istuv, poolistuv, jalad alla lasta – raskusjõu mõjul vere tagasivool südamesse väheneb ning sellega väheneb ka venoosne pais väikses vereringes ja rõhk kopsukapillaarides. Kr. südamepuudulikkuse peamised sümptomid. Haige kaebab jõuetust ja nõrkust.Vasaku südamepoole puudulikkusele viitab hingeldus( düspnoe), algul pingutustel, hiljem ka rahuolekus. Võivad ilmneda öised
peatükki „Vabade hingamisteede käsitlus“). Kõikidele düspnoe patsientidele antakse reservuaariga maski abil 100% hapnikku või kui patsiendil on maskiga raskusi, tuleb kasutada ninakanüüli. Sellistele patsientidele, kellel ei liigu õhk hingamisel enam peaaegu üldse, tuleb teha hingamiskoti ja maskiga abistavat hingamist. Edasine ravi sõltub düspnoe põhjusest. Kui häiritud hingamise põhjuseks on südamepuudulikkus koos kopsutursega ja patsiendi süstoolne vererõhk on üle 100 mmHg, saab südame eelkoormust langetada 2 annuse nitroglütseriiniga keele alla. Edasi kaalutakse vedeliku väljutamist 20–60 mg furosemiidiga ja hingmiskeskuse pärssimist 3–10 mg morfiiniga. Peale selle kuuluvad erakorralise ravi juurde vajadusel veel aminofülliini ja vasopressorite (dopamiin, noradrenaliin) manustamine. 255 Astmast või KOK-ist tingitud hingamishäireid ravitakse 2–3 annuse inhalatiivselt manustatava
annaabi.ee 
