Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist. 36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 37.Kirjuta, millise elundiga on seotud antud haigus diabeet-kõhunääre, bronhiit-kopsutorudes, ateroskleroos- arterid, tsirroos- maks, 38. Nimeta jämesoole 3 ülesannet! Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine 39. Mis on hingamine ja mis tähtsus on hingamisel? Hingamine tagab gaasivahetuse; kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. 40.1
Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist. 36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 37.Kirjuta, millise elundiga on seotud antud haigus diabeet-kõhunääre, bronhiit-kopsutorudes, ateroskleroos- arterid, tsirroos- maks, 38. Nimeta jämesoole 3 ülesannet! Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine 39. Mis on hingamine ja mis tähtsus on hingamisel? Hingamine tagab gaasivahetuse; kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. 40.1
Saavutades ülemise letaalse piiri (42-44), inimene sureb. Alumisel kriitilisel piiril ei suud keha normaalset temp säilitada. Alumise letaalse piiri (25) saavutamisel inimene sureb samuti. IMMUUNSÜSTEEM: moodustavad lümfisõlmed, harkelund (tüünus), põrn, lümfotsüüdid. Immuunsuse võib jagada kaasasündinuks ja omandatuks. Kaasasündinud immuunsus on tagatud higiga, rasuga, ripsepiteeliga (ninaõõs, hingetorus, kopsutorudes), bakterite hävitamine seedekulglas (suuõõs, magu, 12srmksl), limaepiteel (ninaõõs, magu), mittespetsiifilised immunreaktsioonid (paistetused, palavik, allergia). Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, ei pärandu järglastele. Jaotatakse aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tekib pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Passiivne kujuneb raviseerumi (valmis antikehade) süstimisel
rohkem silelihaskiude. Hingamisteedele on iseloomulik nende limaskest. Nad on kaetud 36 ühekihilise silinderepiteeliga. Need osad kopsudest, kus toimub gaasivahetus, nn. kompsusombud ehk alveoolid, on erakordselt õhukese seinaga. Enne, kui sissehingatav õhk pääseb kopsudesse, peab teda puhastama, soojendama ja niisutama. See toimub hingamisteedes: ninaõõnes, neelu ninamises osas, kõris, hingetorus ja kopsutorudes. Ninaõõs on ühtlasi ka haistmiselundi asukoht. Kõri kõrvalülesandeks on hääle tekitamine. Hingamisteed jaotatakse kaheks: ülemised hingamisteed ja alumised hingamisteed. Ülemised hingamisteed: siia kuuluvad ninaõõs ja neel Ninaõõs: Esimene hingamissüsteemi osa kuhu sissehingatav õhk läbi ninasõõrmete satub on ninaõõs. See on avar õõs, millel on ülemine, alumine ja kaks külgmist seina. Ninaõõne jaotab paremaks ja vasakuks pooleks ninavahesein
annaabi.ee 
