Hingamisorganiteks on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops. Hingamisteed (ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, bronhiaalpuu) juhivad õhu kopsu, eelnevalt soojendavad ja filtreerivad õhku. Hingamiselundite limaskest on enamasti kaetud ripsepiteeliga. Ripsepiteel sisaldab karikrakke, mis sekreteerivad limast nõret (tolmu jne püüdmiseks). Kõri, trahhea ja bronhide toestuseks on hüaliinsest kõhrkoest toes, mis väldib nende kokkuvarisemist. Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhid, bronhioolid ja alveolaarpuu. Bronhidele järgnevad väiksema dm bronhioolid (bronchiolus). Bronhioolides puuduvad kõhrkude ja näärmed (bronhis olemas). Bronhioole vooderdab prismaatiline epiteel, mis väiksemates bronhioolides madaldub kuupepiteeliks Hingamisteede kaudu väljutatakse ka üleliigset soojust, ninaõõnes paikneb haistmisorgan ja kõris paiknevad häälepaelad hääle tekitamiseks. 58. Trahhea ja bronhi seina ehitus
sidekude, koes on hulgaliselt kollageenseid kiude Adventitsiaalkest sidekoest Bronhide diameetri vähenemisega õhenevad bronhide kestad ja kihid Epiteel muutub madalamaks, proopria õheneb, samuti muutub õhemaks ringjas lihaskiht ja submukoosa Bronhiaalnäärmete hulk redutseerub, kondrofibrooskest õheneb, kõhretükikeste mõõtmed ja arv väheneb ALVEOLAARPUU JA KOPSU ALVEOOLID Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhiaalpuu (bronhid, bronhioolid) ja alveolaarpuu Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetus vere ja õhu vahel Puu seintes paiknevad alveoolid – nende sisepind on kaetud ühekihilise lameepiteeliga, mille rakke nimetatakse pneumotsüütideks e alveolotsüütideks Respiratoorsed alveolotsüüdid e esimest tüüpi pneumotsüüdid – osalevad gaasivahetuses
497 Kaasuvad vigastused rindkeretrauma korral: hüpovoleemia, pinges kõht (äge kõht), pingeline pneumotooraks, pneumotooraks ja/või hemotooraks (emfüseem), hingamispuudulikkus, südame(pauna) tamponaad / perikardi tamponaad, roiete hulgimurrud, mitmel joonel roiete murrud, vahelihase rebend, aordiruptuur, südamepõrutus e südame kontusioon, südamevigastus. Hüpovoleemia Kopsukoe nüri vigastus ja/või kopsusiseste veresoonte vigastus kuni suurte veresoonte rebenditeni toovad kaasa halvasti ohjeldatava (kopsuverejooks) või enam mitte peatatava verejooksu (aordirebendi korral). Ka kõhukoopasisene kaasvigastus võib olla seotud suure, mitte enam peatatava verejooksuga (põrnarebend, maksarebend). Äge kõht Tekib kõhukoopasiseste elundite isoleeritud kaasvigastuse tõttu (näiteks põrna-, maksa-, peensoolerebend jne) või vahelihase või retroperitoneaalse ruumi elundite vigastuste tõttu. Sageli
annaabi.ee 
