paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 90) Kopsu asend rindkeres Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided. kopsu välisehitus: Kopsud meenutavad kujult koonust. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 91) Kopsu sisestruktuur: Kops jaguneb sagarateks: vasak kops üla- ja alasagaraks, parem üla-, kesk- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda
bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10
bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni
bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10
annaabi.ee 
