DIFUSIOON - on gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalamale. OSMOOS- on molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. ENSÜÜM - on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. RETSEPTOR- on info vastuvõtjad ja välja saatjad. 8.Nimeta aineid, mis satuvad rakku difusiooni teel. Hapnik, CO2 9.Milline mehhanism tagab selle, et hapnik liigub inimese kopsualveoolidest kapillaaridesse? kontsrentsatsioonide yhildumine Rakuorganellid lk. 80-85. 1.Defineeri ORGANELL Kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees 2.Milline rakuorganell leidub kõikides elusrakkudes? Mille poolest on selle organelli ehitus kõigist teistest erinev? Ribosoom, puuduvad membraanid 3.Millest koosnevad ribosoomid, kus neid leidub, mis on nende ülesandeks? Ribosoomi RNA ja valgu molekulidest. Valke sünteesida. Leidub kõikjal 4
madalama kontsentratsiooniga keskkonda OSMOOS on molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga kekskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonda ENSÜÜM on valk, reguleerib rakkudes toimuvate reaktsioonide kiirust RETSEPTOR- on ärrituste vastuvõtja 8.Nimeta aineid, mis satuvad rakku difusiooni teel. Hapnik ja süsinikdioksiid(süsihappegaas) 9.Milline mehhanism tagab selle, et hapnik liigub inimese kopsualveoolidest kapillaaridesse? difusioon Rakuorganellid lk. 80-85. 1.Defineeri ORGANELL Organ on mingisugune organismi osa, organell on raku osa. 2.Milline rakuorganell leidub kõikides elusrakkudes? Mille poolest on selle organelli ehitus kõigist teistest erinev? Ribosoomid esinevad kõikides rakkudes; Nende ehituses pole membraane 3.Millest koosnevad ribosoomid, kus neid leidub, mis on nende ülesandeks? Valkude süntees toimub neis, koosnevad suuremast ja väiksemast osast, nende koostises on ribosoomi
0...14. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7' sülg- pH 6,5...7.4 veri- pH 7,34...7.45 maohape- pH 1,5...2,0 normaalne nahk- pH 5,5 Homöostaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. 10.Kuidas liiguvad hapnik kopsualveoolides, glükoos rakku? Mis on fagotsütoos ja kuidas on see seotud bakteritega? o Sissehingamisel liigub hapnik kopsualveoolidest verre, väljahingamisel liigub süsihappegaas verest kopsualveoolidesse. o Glükoos on suur ja liigub läbi rakumembraani transport valgu abil. o Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sisse sopistumise teel. Fagotsütoosi abil kaitsevad antikehad meid bakterite eest. 11.Mis on osteoporoos, mida saaks teha selle vältimiseks? Osteoporoos ehk luuhõrenemine on luu haigus, mis on iseloomulik kesk- ja vanemas eas naistele ja harvem ka meestele
35) Hingamise põhietapid, nende realiseerumise aluseks olevad füüsikalised protsessid. Hingamine on protsesside kogum , mille käigus varustatakse rakud hapnikuga ja eemaldatakse liigne süsihappegaas. Täiskasvanu tarvitab min hapnikku 0,25-3 l ja eraldab süsihappegaasi 0,2-0,25 l. Hingamise põhietapid e hapniku tee: Kopsuhingamine ehk väline hingamine 1) Konvektiivne transport õhust kopsualveoolidesse e ventilatsioon. (Boyle seadus) 2) Difusioon kopsualveoolidest verekapillaaridesse. Ficki difusiooniseaduse põhjal. Hingamisgaaside transport verega 3)Konvektiivne transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse. Koehingamine ehk sisemine hingamine 4) Difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse kudedesse 5) Hapniku kasutamine rakkude ainevahetuses !CO2 eemaldamine vastupidises järjekorras. Rindkere seina elastsed jõud püüavad rindkere mahtu suurendada, aga kopsude elastsed
74 Hingamiskeskus asub piklikajus ja saadab välja hingamislihaste juhtimpulsse. Hingamiskeskust stimuleerivad omakorda signaalid kemoretseptoritelt arteriaalse vere süsihappegaasi osarõhu tõusu ja hapniku osarõhu languse ning pH-muutuste kohta. Retseptorid paiknevad ühise unearteri hargnemiskoha läheduses karotiidkehadel (glomus caroticum) ja aordikaare piirkonnas asuvate kehakestel (glomera aortica). Hapniku ja süsinikdioksiidi vahetust kopsualveoolidest verre nimetatakse väliseks hingamiseks. Hapniku ja süsinikdioksiidi vahetust rakus nimetatakse siseseks hingamiseks. Õhukogus, mis liigub igas hingamistsüklis, kannab nimetust hingamismaht. Minutis tehtud hingamistsüklite arvu nimetatakse hingamissageduseks. Hingamismahu ja hingamissageduse korrutis kannab nimetust hingamise minutimaht. Surnud ruumi ventilatsioon tähistab õhukogust, mis jääb hingamisteedesse ja ei jõua alveoolidesse, vaid hingatakse taas välja, ilma et see osaleks
annaabi.ee 
