UPPUMINE 1. Märg uppumine e. primaarne (esmane uppumine) · Inimene hakkab rabelema- hingamine muutub ebaökonoomseks · Sellega tõuseb CO2 hulk veres ja väheneb O2 hulk · Inimene hingab aktiivselt vett sisse, sest CO2-i on palju · Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse · Inimene vajub vee alla Magedas vees : ,,veri on paksem kui vesi" magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees: ,,vesi on paksem kui veri" veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi on kõrgema konsentratsiooniga
jõulisemad ja ulatuslikumad kontraktsioonid. · Pneumotaksiline ala kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, pneumotaksilise ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, nende aktiivsuse langusega kaasneb hingamissageduse langus. - Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad faktorid: - vesiniku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldus veres - kopsuallveoolide väljavenituse aste - emotsionaalne seisund 2) Südame talitlust reguleeriv keskus neuronite kogum piklikajus. Reguleerib südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt hapniku vajadusele. Eristatakse kaht neuronite gruppi: südame löögisagedust vähendav ja südame löögisagedust suurendav. - Südamekeskuse talitlust mõjutavad faktorid: - vesiniku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldus veres
- abistav süsteem , mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis Ülesanded: ¤ tagada immuunsüsteem (immuungloobulite, lümfotsüütide tootmine) ¤ puhastada organismi (filtreeritakse lümfisülmedes lümfi) ¤ reguleerida ringleva vere mahtu ¤ lümfotsüütide produtseerimine ja nende transport Hingamisest.. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Kopsude ventilatsioon- õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel. - Mitu korda me õhku hingame 1 min jooksul sisse ja välja. - suurus sõltub kui suur on meie organismi hapniku tarbivus antud hetkel Sissehingamisel: Väljahingamisel: ¤ Välimised roietevahelised lihased ¤ Seesmised roietevahelised liased ¤ Sisemised kõhrevahelised lihased ¤ Kõhulihased ¤ Diafragma ehk vahelihas 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon).
Samuti paiknevad seal klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfissoontes on lümfisõlmed, kus „filtreeritakse“ lümfi. Lisaks toodetakse lümfisõlmedes lümfotsüüte. HINGAMINE Hingamisprotsess jaguneb: ventilatsioon, gaasivahetus kopsudes (O2 kopsuallveoolidest kapillaarverre), gaaside transport veres ja gaasivahetus kudedes (kapillaarvere ja kudede vahel). 1.Kopsude ventilatsioon (sisse -ja väljahingamine) Kopsude ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Toimub tänu sisse- ja väljahingamisele. Sissehingamise eesmärk on tekitada rõhkude vahe sise- ja väliskeskkonnas. Kopsuallveoolides peab rõhk olema madalam, kui väliskeskkonnas. Selleks peab olema sissehingamislihaste (välimised ja sisemised roietevahelised lihased ja diafragma) kontraktsioon -> rindkere sisemaht suureneb -> kopsuruumi rohkem ja rõhk langeb.